Eesti meremajandus targal teel: innovatsioon ja koostöö edendavad jätkusuutlikkust

Esimesel targa mere fookustippkeskuse aastaseminaril 14. jaanuaril 2025 kohtusid teadlased ettevõtjate ja riigiesindajatega, et arutada Eesti meremajanduse arengu ja innovatsioonivõimaluste üle.

Fookustippkeskuste programmi käivitas ülikooli ettevõtlusprorektor Erik Puura 2024. aasta algul algselt ideekorjena, eesmärgiga pakkuda ettevõtjatele ja ühiskonnale tõhusamalt süstematiseeritud teavet ning koostööd, käsitledes strateegilisi valikuid ja väljakutseid  terviklikult valdkondades, mis on eluliselt olulised nii riigile kui globaalselt.

Targa mere tippkeskuse idee esitaja, juhi ja eestvedaja, Kuressaare kolledži direktori, Merit Kindsigo sõnul keskendub keskus eeskätt neljale fookusteemale: digitaalsed kaksikud, targad tehnoloogiad, situatsiooniteadlikkus ning pehmema teemana jätkusuutlik merekeskkond, näiteks rohelised koridorid ning operatiivne okeanograafia.

„Eesti merendusel on oluline roll riigi majanduses ja rahvusvahelises kuvandis. Meri pole ainult majanduslike võimaluste, vaid ka julgeoleku ja keskkonnasäästlikkuse allikas. Keskuse visiooni kohaselt on vaja lühendada teekonda idee tekkimisest praktilise rakenduseni,“ rõhutas Kindsigo.

„Ülikooli teadusmaastik on keeruline ja infotulvas navigeerimine võib olla väljakutseks nii teadlastele kui ka koostööpartneritele. Fookustippkeskus on võtnud eraldi eesmärgiks tegutseda platvormina, mis lihtsustaks arusaama teadusvõimekusest ja tõhustaks välise osapoole jõudmist innovatsioonialaste ressurssideni – keskuse tegemistesse on kaasatud kõik teaduskonnad ning merega otseselt või kaudselt seotud üksused. Võib öelda, et oleme katalüsaator, mis kiirendab teaduslike avastuste teekonda praktiliste lahendusteni,“ ütles keskuse juht.

Vladimir Svet: turvalisus, jätkusuutlikkus ja koostöö

Taristuminister Vladimir Sveti sõnul moodustabmeremajandus umbes 4% Eesti SKT-st, kuid sektori hinnangul on kasvuruumi veel teise 4% jagu. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline keskenduda kolmele põhiteemale: turvalisus, jätkusuutlikkus ja koostöö.

„2024. aasta jõulud jäävad Eesti merendusajaloosse kui aeg, mil võimendusid merealuse infrastruktuuri ja varilaevastikuga seotud ohud. Balti meres ja ülemaailmselt on suurenenud rünnakud veealustele kaablitele ja hübriidohud, mille allikaks on sageli Venemaa. Eesti ei saa kunagi omada nii suurt laevastikku, et kõiki ohte personaalselt neutraliseerida, kuid tehnoloogia areng pakub uusi võimalusi. Näiteks projekt “Merehunt” loob platvormi, mis ühendab droone, roboteid ja tehisintellekti lahendusi veealuse ja -pealse infrastruktuuri jälgimiseks, analüüsiks ja kaitsmiseks,“ rääkis Svet.

Lisaks julgeolekuohtudele on Sveti sõnul oluline tähelepanu pöörata ka keskkonnaohtudele. Eesti vetes leidub arvukalt laevavrakke, mis pärinevad 20. sajandi konfliktidest ning kujutavad tänaseks reaalset ohtu keskkonnale. Ohtude efektiivseks maandamiseks tuleb investeerida nii piirivalve jõustamisse kui ka keskkonnariskide maandamisse.

„Kliimaneutraalsuse poole liikumine on meremajanduses keerulisem kui maismaal. Fossiilkütusel töötavate laevade asendamine näiteks elektrilaevadega nõuab mitte ainult uusi laevu, vaid ka investeeringuid laadimistaristu arendamiseks sadamates,“ ütles minister. „Valitsus investeerib uue algatusena 25 miljonit eurot laevade moderniseerimise programmi, mis peaks Eestisse aktiveerima uusi tööstusi ja arendama jõudsalt kohalikku kompetentsi. Lisaks toetatakse Euroopa Liidu ookeani digitaalsete kaksikute projekti, mis ühendab meremajanduse arendamise keskkonnahoiu ja tehnoloogilise innovatsiooniga.“

Meremajanduse arendamisel on Sveti hinnangul äärmiselt oluline ka koostöö. „Riik saab olla teerajaja, kuid innovatsiooni teevad erasektor ja teadusasutused. Eesti väiksus võimaldab paindlikkust, kuid kiire edasiliikumine eeldab regulatsioonide lihtsustamist ja koostöö parandamist. Riigi ja erasektori koostöö on võtmetähtsusega tehnoloogiate kiireks rakendamiseks,“ märkis Svet.

Sama oluliseks peab minister rahvusvahelist koostööd. „Venemaa jätkuv hübriidoht nõuab rahvusvahelist ühtset vastust. Samas on merekeskkonna säilitamine globaalne eesmärk, mis pakub võimalusi uueks innovatsiooniks ja rahvusvaheliseks partnerluseks.“

Eesti meremajanduse tulevik näeb ette nutikaid ja jätkusuutlikke lahendusi, kus turvalisus, koostöö ja keskkonnahoid käivad käsikäes. Selle saavutamiseks tuleb rakendada kõiki meie parimaid teadmisi ja tehnoloogiaid. Nii saab Eestist eeskujulik mereriik, mis on valmis nii kohalike kui ka globaalsete väljakutsetega toime tulema.

Kuidas saada mereriigiks?

Mereväe ülem kommodoor Ivo Värk küsis, kas Eesti saab end pidada mereriigiks? „Asume küll mere ääres, kuid pelgalt geograafiline lähedus veel ei tee meist mereriiki. Mereriigi tunnusjooned peituvad pigem tema ambitsioonides, infrastruktuuris ja globaalses merelises kohalolekus. Mereriik suudab kasutada merd majandusliku rikkuse ja strateegilise võimu allikana, arendades kaubalaevastikke, kalandust ja tugevat merendussektorit,“ ütles Värk.

Eesti merevägi koosneb praegu umbes 700 inimesest, neljast divisjonist, treeningüksusest ja staabist. Kuigi merevägi on väikese riigi kohta märkimisväärne, on ressursid piiratud. Mereväe põhivõimekused hõlmavad miinitõrjealuseid, mobiilseid radarisüsteeme ja mitmesuguseid jälgimissüsteeme, mis tagavad operatsiooniala turvalisuse.

Mereväe kaasajastamine on hädavajalik, kuna mitmed laevad vajavad peagi väljavahetamist. Samuti on oluline integreerida uusi tehnoloogiaid, näiteks autonoomseid süsteeme ja tehisintellekti, et vastata kaasaegsetele ohtudele.

Baltikumi ja Läänemere regiooni julgeolek sõltub suuresti riikidevahelisest koostööst. Rootsi, Soome ja Läti merevägedega koostöös on võimalik parandada situatsiooniteadlikkust ja reageerimisvõimekust piirkondlikele ohtudele, olgu selleks inimtegevusest tingitud ohud või looduskatastroofid.

Teadus- ja arendustegevus on samuti mereväe edasiviiv jõud. Akadeemilised partnerlused aitavad lahendada tehnoloogilisi väljakutseid ja tagavad uute teadmiste rakendamise nii kaitsetööstuses kui ka merendusõppes. Siiski on vaja rohkem pingutada, et meelitada ja koolitada oskuslikke mereväe insenere ja juhte.

Mereriigiks saamine eeldab tugevat koostööd riigi, tööstuse ja akadeemiliste partnerite vahel. See ei ole ainult sõjaline eesmärk, vaid ka majandusliku ja tehnoloogilise arengu võti.

Innovatsioon nõuab visiooni ja pühendumust

Heaks näiteks merendusvaldkonna innovatsioonist on SRC Grupp, mis tegutseb laevade moderniseerimise ja tehnoloogiaarenduse vallas ning on viimase 24 aasta jooksul ellu viinud üle 5000 projekti üle maailma. Lisaks Eestis asuvale peakontorile on ettevõttel kontorid Hollandis, Itaalias ja Ameerika Ühendriikides, pakkudes lahendusi seal, kus kliendid neid vajavad.

„Rahvusvaheline Merendusorganisatsioon (IMO) on seadnud eesmärgiks muuta laevandus aastaks 2050 süsinikuneutraalseks. Hetkel kasutab 93% laevandusest fossiilkütuseid, peamiselt raskekütteõli. Alternatiivsete kütuste, nagu näiteks metanooli, kasutuselevõtt on hädavajalik, kuid seotud mitmete väljakutsetega, sealhulgas mootorite kohandamine, kütuse hoiustamine ja kättesaadavus,“ rääkis SRC Grupi tegevjuht Hannes Lilp.

Ettevõtte poolt välja töötatud Methanol Superstorage on uuenduslik lahendus, mis põhineb 25 mm paksusel nn sandwich-struktuuril, asendades traditsioonilised 600 mm terasseinad. See innovatsioon säästab märkimisväärselt ruumi ning on juba saanud tunnustuse ja heakskiidu juhtivatelt klassifikatsiooniühingutelt.

Lilp rõhutas, et innovatsiooni alguspunktiks on selge probleemi püstitus ja klientide vajaduste mõistmine. SRC Grupi edulugu Methanol Superstorage arendamisel tugineb olemasolevate tehnoloogiate kohandamisele, interdistsiplinaarsele koostööle ning Grupi töökultuurile, mis soodustab loovust ja toetab uuenduslikkust. Innovatsioon ei ole ühekordne sündmus, vaid pidev protsess, mis nõuab visiooni ja pühendumust.

Kuhu liigub tehnikaülikool?

TalTechi inseneriteaduskonna professor Kristjan Tabri sõnul keskendub targa mere fookustippkeskus nii pikaajalistele muutustele, nagu kliimamuutused ja merekeskkonna muutused, kuid üha enam keskendutakse ka lühiajalistele ja inimtekkelistele anomaaliatele.

„Eesti kui mereriigi majandus ja julgeolek sõltuvad suuresti mere infrastruktuurist, sealhulgas veealustest kaablitest ja torujuhtmetest, avamere energiaprojektidest ning kala- ja vetikakasvandustest. Lisaks mõjutavad merd ja selle majanduslikku potentsiaali kiiresti arenevad tehnoloogiad ning inimtekkelised häiringud, näiteks laevade tegevusest tulenevad riskid veealusele infrastruktuurile,“ rääkis Tabri.

Keskuse eesmärk on tuvastada, prognoosida ja leevendada nii lühi- kui ka pikaajalisi muutusi ja anomaaliaid läbi füüsilise jälgimise, sh. uute andurite ja mudelite arendamine andmete kogumiseks ja analüüsimiseks; andmeedastuse reaalajas kui ka modelleerimise ja võimalike situatsioonide ’läbimängimise’, võttes arvesse erinevate mõjutegurite kumulatiivsust ja koosmõju ahelreaktsioonis. Näiteks laevade poolt tekitatud ohud veealusele infrastruktuurile, kliimamuutuste ja inimtegevuse koosmõjud mereelupaikadele ja ökosüsteemidele.

Ülikooli meresüsteemide osakond arendab uuenduslikku digitaalset merejälgimissüsteemi, mille eesmärk on parandada andmete kättesaadavust, tugevdada merekeskkonna kaitset ja toetada mereressursside tõhusamat haldamist.

„Eestis on töös mitmesugused merekeskkonna seireprogrammid, mis keskenduvad lindudele, kaladele, elupaikadele, reostusele, mürale ja muudele komponentidele. Kuid need on killustunud, rahastatud erinevalt, mis ei pruugi olla jätkusuutlik, ja andmete kättesaadavus on tihti viivitusega. Enamik andmeid on saadaval alles hiljem, tagantjärgi, mitte reaalajas, mistõttu on keeruline kui mitte suisa võimatu  teha kiireid ja täpseid otsuseid,“ selgitas meresüsteemide instituudi professor Urmas Lips.

Arendatav süsteem, mida nimetatakse “digitaalseks merejäljeks”, ühendab sensorid, mudelid ja andmeanalüüsi platvormid ühtseks tervikuks. Süsteem hõlmab andmete kogumist, töötlemist ja visualiseerimist, et pakkuda reaalajas teavet merekeskkonna seisundi kohta. Digitaalse merejälgimise süsteemi arendamine aitab tagada kiire ja täpse teabe, mis on vajalik mereohutuse ja -kaitse parandamiseks.

Ka digitaalsete kaksikute areng muutub üha olulisemaks, eriti meretehnika ja säästva merekeskkonna valdkonnas. Eesti kontekstis arendatakse digitaalseid kaksikuid täpsete 3D mudelite loomiseks, mis kajastavad Läänemere olukorda ja võimaldavad ennustada muutusi, nagu kliimamuutused ja nende mõju. Digitaalne kaksik  ise on virtuaalne koopiamudel, mis võimaldab simuleerida erinevaid stsenaariume, nagu näiteks saastumise, reostuste, tormidega veetaseme tõusu või mereehitiste ja -rajatiste mõju.

„Meretehnika valdkonnas on suurenenud vajadus täpsete andmete järele, et hinnata ohtlikke olukordi, nagu äärmuslikud tormid või veetase, mis mõjutavad näiteks sadamate ja infrastruktuuri turvalisust. Digitaalsed kaksikud pakuvad võimaluse arendada mudeleid, mis annavad reaalajas prognoose ja aitavad paremini ette valmistuda äärmuslike loodusolude jaoks,“ rääkis TalTechi meresüsteemide instituudi direktor ja professor Rivo Uiboupin.

Näiteks arendatakse Euroopas digitaalseid kaksikuid, mis prognoosivad tormide ja meretõusude mõju ning pakuvad andmeid merekeskkonna kvaliteedi ja erosiooni kohta. Lisaks sellele toetavad need tehnoloogiad ka keskkonnamõjude hindamist, näiteks laevandusliikluse põhjustatud saasteaine dünaamika arvutusi Läänemeres.

Olulisi samme on astutud ka rohetehnoloogiate edendamisel ning vesinikutehnoloogia kasutuselevõtul. Eesti Mereakadeemia programmijuhi Valentin Bratkovi sõnul keskendub vesinikuoru projekt vesinikule meres – selle tootmisele, ladustamisele ja kasutamise integreerimisele erinevates sektorites, sealhulgas laevandus ja meretööstus. Nn Hydrogen Valley on osa laiemast eesmärgist vähendada süsinikuheiteid ja edendada taastuvenergia lahenduste kasutamist.

„Eestis on vesinikutehnoloogiate arendamiseks ainulaadsed võimalused ja tugevused. Esiteks on riigil hästi arenenud digitaalne infrastruktuur, mis toetab vesiniku innovatsiooni. Samuti on Eestis tugev teadus- ja arendustegevuse kogemus, mis ulatub globaalsete koostööpartneriteni. Eesti geograafiline asend, tugeva tuule- ja päikeseenergia potentsiaaliga, pakub võimalusi vesiniku tootmise ja jaotamise edendamiseks,“ märkis Bratkov.

Tulevikus on Eesti roll vesinikuoru arendamisel veelgi tähtsam, kui suudame ületada tänased väljakutsed nagu vesiniklaevade arendamine ja kasutuselevõtt. Sellised suuralgatused ja kontseptsiooni realiseerimine vajavad riigi, teadusasutuste ja tööstuse tihedat koostööd.

Inimtekkeline surve kahjustab Läänemere ökosüsteeme

Professor Jonne Kotta hinnangul ohustavad kliimakriisid, inimtegevus ja ökosüsteemide kaod Läänemerd rohkem kui kunagi varem.

Läänemere ökosüsteem on viimastel aastakümnetel olnud tugeva inimtekkelise surve all, sealhulgas kalapüük, laevaliiklus ja mikroplastide levik. Need tegevused on toonud kaasa elupaikade kadumise, ökosüsteemi teenuste vähenemise ja mitmete liikide püsiva kadumise. „Kui kaotame ühe liigi, võime kaotada olulise osa biotehnoloogilisest potentsiaalist, mida ookeanid pakuvad,“ rõhutas Kotta.

Läänemere ökosüsteemide taastamiseks vajame aga keerukaid lahendusi, sh digitaalsed kaksikud ja mudelid, mis aitavad jälgida ja prognoosida ökosüsteemi muutusi; kumuleeruvate mõjude mõõtmine ning uued tehnoloogiad nagu droonid, satelliidid jmt.

Samuti rõhutas professor Kotta vajadust ühendada andmed ja teadmised, et pakkuda poliitikakujundajatele teaduspõhiseid lahendusi. Läänemere riikidevaheline koostöö, sealhulgas ühtse poliitika ja teadusalase toe arendamine on kriitilise tähtsusega. Ilma kiirete ja tõhusate meetmeteta võivad ökosüsteemide kaod muutuda pöördumatuks.

Eesti merenduse tulevik tugineb targa tehnoloogia, rahvusvahelise koostöö ja teaduse sünergiale. Targa mere fookustippkeskus kasvatab hoogsalt kandepinda, olemaks oluline platvorm, mis kiirendab teaduslike lahenduste praktilist rakendamist. Tänu tugevale koostööle riigi, teaduse ja tööstuse vahel on Eestil võimalik tõusta merenduse lipuriigiks nii piirkondlikul kui ka globaalsel tasandil.