Hiiumaal soovijaid maale ei jäeta

Eesti on mereriik. Ligi 4000 kilomeetrit rannajoont, enam kui 2000 saart ja laidu, sadu sadamaid ja lugematul hulgal merelugusid on kujundanud siinsete inimeste elu sajandeid. Kuid kuigi meri ümbritseb meid igalt poolt, ei ole meresõit sugugi iseenesestmõistetav oskus. Selleks et ühe saare, kogukonna või inimese elus tekiks püsiv seos merega, on vaja algatust, julgust ja vahel ka lihtsalt kedagi, kes kutsub kaasa. Hiiumaal on selliseks kutsujaks olnud aastakümneid Hiiu Purjelaeva Selts. Seltsi loomisest ja toimetamisest räägib üks asutajaid ja tänane juhatuse liige Hannes Vaidla.

Kambavaimust kantud algus

Hiiu Purjelaeva Selts (HPS) loodi 18. jaanuaril 1993. aastal. Toona ei olnud taasiseseisvunud Eestis inimestel kuigi palju võimalusi isiklikke veesõiduvahendeid omada, kuid soov merel käia oli suur. Kambaga oli see aga võimalik. Seltsi algatajateks olid peamiselt Hiiu Teedevalitsuse töötajad eesotsas merearmastaja Riho Sõrmusega, kelle isiklik huvi purjetamise ja mereajaloo vastu innustas teisigi. Oluline roll oli ka purjetamistreener Argo Kruusmäel, kelle juhendamisel toimusid esimesed meresõidud.

Seltsi eesmärgiks sai purjetamisharrastuse ja merekultuuri edendamine Hiiumaal. Osaleti purjelaevafestivalidel, -regattidel ja -matkadel ning kutsuti kaasa neid, keda mereeluga liitumine kõnetas. Nii kujunes seltsist kogukond, kus igaüks sai anda oma panuse – kes teadmiste, kes kätejõu, kes heade ideede ja seltskonnaga.

HPS liikmed Valge Daami regatil Haapsalus 2016.

Esimesed laevad ja merelood

Esimeseks aluseks oli 1991. aastal soetatud Polaris-tüüpi jaht „Marje”, millel tuldi Muhu väina regatil Argo Kruusmäe juhtimisel Eesti meistriks. Sellele järgnes 1995. aastal uus 27-jalane kere, millele ehitati „Marje” taglastus ja lisaraskusega kiil – valmis sai „Marie”, mille pardal saavutati Muhu väina regatil mitmeid teisi ja kolmandaid kohti.

Lisaks osteti Hiiu Teedevalitsuselt kaater „Sandra” ning Soomest saadi kingituseks puidust jaht  „Vesihiisi”, mis „Vesihiiuks“ ristituna osales samuti aktiivselt regattidel ja matkadel. Laevad olid hooajati merel, tehes nii tellitud sõite kui ka võttes osa võistlustest ja ühissõitudest.

25 aastat ümber Hiiumaa

Seltsi tuntuim traditsioon on „Paadimatk ümber Hiiumaa”, mis sai alguse talvisel õhtul Viljandimaal, kus tantsuansambli Untsakad kontserdi vaheajal tekkis kahe mehe – Hannes Vaidla ja Marek Rätsepa – vahel mõte suvisest merematkast. Eesmärk ei olnud võistelda, vaid koos matkata, jagada kogemusi ja veeta kvaliteetaega sadamates.

Esimene matk toimus marsruudil Orjaku-Sõru ning sellest peale on matk toimunud igal suvel, kogudes osalema 25–35 alust ja ligi 100 inimest. Osalejad on aastatega saanud tuttavateks ning matk on püsinud just õdusa formaadi ja kogukonnatunde tõttu.

Tänapäeval kuulub Hiiu Purjelaeva Seltsi 31 liiget ja 3 auliiget. Aastas toimub kindel hulk üritusi: kevadtalgud ja -väljasõit, paadimatk, sügisesed regatid ja kalapüük, aga ka traditsiooniline „rebaste ristimine” uutele liikmetele. Seltsi elu kulgeb aastaringi, talvel valmistutakse ja suvel käiakse merel.

Hannes Vaidla sõnul on purjetamiskultuur 30 aastaga tublisti arenenud: rohkem tähelepanu pööratakse turvalisusele, suhtumisele sadamates ja merehoiakule. Seltsi tulevikuvaates on esikohal traditsioonide hoidmine, jätkusuutlikkus ja merekultuuri austus.

Liina Härm „Rahu“ ristimine 2023 august Kärdla sadamas.

Liina lugu: merest karjäärini

Heaks näiteks sellest, kuidas juhuslik kokkupuude purjetamisega võib kujundada kogu elutee, on Liina Härmi lugu. 2002. aastal käis ta esimest korda purjetamas Hiiu Purjelaeva Seltsi meeskonnas jahi „Marie” pardal Turu saarestikus. Ehkki Tallinnast pärit ja tol hetkel Viljandis elav, tekkis tal merega sõprus just täiskasvanuna. Mitmel suvel sõitis ta Hiiumaa vahet, abistas meresündmuste korraldamisel ja sai vastu sõpru, kogemusi ning püsiva merepisiku.

2005. aastal läbis ta väikelaevajuhi kursused ja astus 2006. aastal ametlikult seltsi liikmeks. Järgnesid õpingud Hiiumaa Ametikoolis ja Eesti Mereakadeemias, töö Veeteede Ametis, Tartu Ülikoolis geograafia magistriõpingud ja töö kõigepealt nõukogus ja hiljem juhatuse liikmena SA Hiiumaa Sadamates. 2024. aastast töötab Liina AS Saarte Liinid hüdrograafina. 2023. aasta augustis sai Liinast riigilaevastikku kuuluva uue 17 meetri pikkuse patrullkaatri „Rahu“ ristiema.

Liina sõnul ei ole armastus sadamate ja veeteede vastu kahanenud ka siis, kui hobi on tööks muutunud. Parim rakendus õpitud teadmistele leitakse ikka merel – Hiiumaa vetes purjetades.

Meri ootab kõiki

Hiiu Purjelaeva Seltsi liikmed usuvad, et purjetamine annab inimesele vabaduse, rahulolu, kannatlikkuse ja oskuse teistega arvestada. Kui keegi tunneb, et tahaks sellest osa saada, siis võib ta alati ühendust võtta – selts ootab uusi liikmeid, kes jagavad samu väärtusi ja tunnevad sidet Hiiumaaga. Nagu Liina lugu näitab, ei ole vaja olla mere äärest pärit, et merest osa saada. Piisab huvist ja otsusest – ning Hiiumaal on merele astumiseks ruumi igaühele.

2025 suvehooajal toimub Hiiumaal mitmeid regatte ja meresõidusündmusi:

• 15. maist 18. septembrini toimuvad Kärdla sadamas üle nädala Dago Karikasarja etapid, kuhu on osalema oodatud kõik kohalikud või saart külastavad jahid.
• 14.–15. juunil toimub Dago regatt, mis viib sel aastal purjetajad Vormsile, Sviby sadamasse.
• 28. juunil  toimub Hiiu Purjelaeva Seltsi 26. paadimatk, marsruudiks on Heltermaa – Triigi.
• 1.–3. augustil toimub Eesti Purjetamise Võistlussarja etapp Kärdla Race, kuhu on oodata ligi 200 sportlast.
• Noori purjetajaid ootavad Sõru jahisadamas tegutsev Sõru Merekool ning Jahtklubi Dago Kärdlas ja Orjakus.
• 13.–14. september Sügisregatt / ühisregatt Haapsalu jahtklubiga, korraldaja Jahtklubi Dago.
• 13. septembril Sõru regatt Sõru jahisadamas.
•  

Merele saab Hiiumaal minna mitmel moel:

• Kärdla sadamas tegutsev Mereretked.ee pakub huvilistele võimalust osaleda hülgevaatlusreisidel, laenutada vesivelo, SUP-lauda või pisikesi mootorpaate, millega rannikut avastada. Vaata lisa: www.mereretked.ee
• Enam kui 100-aastane puujaht „Lea Berenice” viib soovijad päikeseloojanguretkele Tareste lahele, talisurfi maailmameistrist kapteni Boris Ljubtšenkoga on iga merereis lõbus seiklus. Vaata lisa: FB: Leaga merele
• Halulaevad „Lisette“ ja „Hiiuingel“ on kahtlemata ühed põnevamad alused meie vetes, kahemastilised purjelaevad viivad tagasi aega, kui põhiline kaubavahetus käis mööda mereteid ja mehed ehitasid ise puidust laevu. Vaata lisa:  www.halulaev.ee