Saared

Rannarahva Muuseum Naissaarel

Avaldatud

kuupäeval

Muuseum, rong ja uus külastuskeskus

Rannarahva Muuseumi ja Naissaare teed ristusid juba õige ammu ehk juba aastal 2000, kui Viimsi vald andis muuseumile endise sõjaväelaste elamu Naissaarel. Õigupoolest kandis Rannarahva Muuseum siis nime Viimsi Muuseumid ning alles seitse aastat hiljem sai see oma praeguse ning asjakohasema nime.

Mis puutub muuseumile antud hoonesse saarel, siis tegu oli soomlaste poolt reparatsioonide korras peale II maailmasõda ehitatud elamuga, kus nüüd, uuel Eesti ajal leidis omakorda kodu militaarteemaline ekspositsioon. Mõne aja pärast sai muuseumist ametlikult ka Naissaare raudtee haldaja. Ligi kümme aastat toimetas Naissaare Muuseumis ning sõitis rongiga muuseumi volitusel legendaarne Petka, kes oli tollal üks vähestest püsivalt saarel elavatest inimestest, kuigi vastupidiselt linnalegendile ei olnud ta vähemal 2000. aastatel enam ainus saareelanik, sest ka Naissaare majakavaht oli püsivalt saarel. Peatselt lisandus veelgi elanikke.

Rannarahva Muuseumi Naissaare militaarmuuseum aastal 2021.
Foto: Rannarahva Muuseum
Naissaare Muuseumi ekspositsioon aastal 2010. Foto: Alar Mik

Aeg veeres aga edasi ning ühtlasi said tihedamaks Rannarahva Muuseumi ning Naissaare sidemed. Lisaks militaarekspositsioonile saarel toimus mitu Naissaare teemalist näitust ka mandril ning saare ajaloo teemaline uurimis- ning kogumistöö kulmineerus aastal 2013 ka raamatuga, mis kandis pealkirja „Kourdumehed, pitskleidid ja meremiinid – mitmepalgeline Naissaar“.

Ka Naissaar ise arenes hoogsate tiigrihüpetega – elanikud tulid uuesti saarele ning taastati vanu talukohti, rajati uusi suvilaid ja Tõnu Kaljuste ehitas 2005. aastal valmis oma Omari küüni, mis sai Nargenfestivali toimumiskohana pealinna kultuurirahva seas ülipopulaarseks. Saarele olid tekkinud ka mitmed turismiga seotud asutused, kus sai lisaks looduse nautimisele ka mugavalt ööbida.

Rannarahva Muuseumi uus külastuskeskus, 2025. Foto: Raul Mik

Kõik asjad elus kahjuks ka lagunevad ja selle sajandi teise kümnendi keskel lagunes kriitilise piirini Naissaare uhke kitsarööpmeline raudtee. Õnneks saab asju muidugi ka parandada ja nii alustas Rannarahva Muuseum 2018. aastal rekonstrueerimistöödega, mille käigus remonditi üle 2 km pikkune lõik raudteed – rong sai jälle saarel sõita.

Vana rong, moodne juhtsüsteem ehk Naissaare rong aastal 2025. Foto: Raul Mik

Käesolev aasta on aga taaskord avanud uue peatüki Naissaare ja Rannarahva Muuseumi suhetes – nimelt sai muuseum juurde järjekordse objekti saarel ehk Naissaare külastuskeskuse, mida kohe hoogsalt ka arendama on asutud. Saarel saab nii ööbida, kõhu täis kui ka teinekord külastuskeskuse terrassil tantsu lüüa.

Tule Naissaarele ja vaata ise järele!

Rannarahva Festival 2025 Naissaarel

12. juulil toimub Naissaarel Rannarahva festival ja Kohvikutepäev

Nagu paar aastat tagasi, on taaskord tulemas meeleolukas suurüritus Naissaarel ehk Rannarahva Festival koos Naissaare Kohvikutepäevaga, kus terve päeva vältel saab nautida rikkalikku programmi, avastada saare tähtsamaid vaatamisväärsusi ning maitsta kodukohvikute hõrgutisi. Üritus toob kokku ajaloo, looduse, kultuuri ja maitsed. Ürituse projektijuht on Jekaterina Alipova.

Rannarahva Festivali vaateid Naissaarelt. Fotod: Rannarahva Muuseum

Fookuses Lõunaküla ja elav ajalugu

Sellel aastal keskendub festival Naissaare Lõunaküla tutvustamisele. Külastajatele on ette valmistatud põnev matkarada, kus saab matkates osa nii loodusest kui ka rikkalikust ajaloost. Rajale jäävad mitmed märgilised paigad:

  • Naissaare vangilaager
  • Männiku kasarmulinnak
  • Tähtkants
  • Püha Maaria kabel
  • Sepa talu, kus sündis kuulus optik Bernhard Schmidt
  • Tõnu Kaljuste kultuuripesa Omari küün

Elamused igas peatuspunktis

Igas matkaraja punktis ootab külastajaid lisaks ajaloolisele tutvustusele ka meelelahutuslik programm – muusika, esinejad, tegevused lastele ja loomulikult avatud kodukohvikud, kus saab nautida kohalikku toitu ja mõnusat õhkkonda.

Lavale astuvad tuntud tegijad

Festivali kultuuriprogramm on mitmekesine. Esinevad:

  • Reet Linna ja Are Jaama
  • Lõõtsanööbid
  • Rahvatantsijad ja rahvamuusikud
  • Filmi „Vastutuulesaal“ vaatamine Omari küünis, peale seanssi kohtumine Tõnu Kaljustega
  • Päeva lõpetab HUNT

Rannarahva festivali kultuuriprogramm on külastajale tasuta.

Kes matkata ei jaksa, sellel pole muret, sest kogu päeva vältel liiguvad ringi Rannarahva Muuseumi retrobuss ja Naissaare rong. Bussi- ja rongisõit on festivali ajal külastajale tasuta. Hüppa peatuses peale ja sõida järgmisesse punkti.

Kuidas saarele tulla?

Festivali ametlik laevapartner on Sunlines www.sunlines.ee.

Lisaks sõidavad saarele laevad Monica ja Nargö.

Uuri lisaks: www.nicesaar.eu ja www.monica.ee.

Soovitame jääda saarele ka ööbima, sest juba järgmisel päeval, 13. juulil, toimub Nargenfestivali raames kaks erilist kontserti:

  • Trad.Attack! astub üles Omari küünis
  • Püha Maarja kabelis toimub ORELIMAAGIA, kus esineb Gruusia organist Rusudan Tšuntišvili

Kus saab saarel ööbida?

Kui soovid tulla telkima, tuleb arvestada, et telkida saab vaid RMK telkimisalal.
Kui hindad mugavust, ootavad sind Naissaare külastuskeskus, külalistemaja ja Merikotka puhkemaja.

 

Täpne ajakava ja lisainfo on leitav Rannarahva Muuseumi kodulehelt:

www.rannarahvamuuseum.ee

Tule koos pere ja sõpradega – Naissaarel ootab sind üks eriline ja elamusterohke suvepäev!

Fotoallkirjad:

  1. Rannarahva Muuseumi Naissaare militaarmuuseum aastal 2021. Foto Rannarahva Muuseum
  2. Naissaare Muuseumi ekspositsioon aastal 2010. Foto Alar Mik
  3. Vana rong, moodne juhtsüsteem ehk Naissaare rong aastal 2025. Foto Raul Mik.
  4. Rannarahva Muuseumi uus külastuskeskus, 2025. Foto Raul Mik.
  5. –   10.  Rannarahva Festivali vaateid Naissaarelt. Fotod Rannarahva Muuseum
Click to comment

Populaarsed

Exit mobile version