BauEsti aasta merel: projektid, mis algavad kaldajoonest

Fotod: BauEst kogust

Meri on meie jaoks igapäevane töökoht. Ühel päeval ehitame sadamas külmaga võideldes, teisel päeval sikutame hiiglast meenutavat rampi kraana otsas või kolime uue pargase Eestisse. Viimase aasta vees ja vee piiril tehtud tööd annavad sellest hea läbilõike.

BauEst tegeleb sadamate ja vesiehitusega üle Eesti – projekteerime, ehitame ja uuendame erinevaid rajatisi alates väikestest paadikaidest kuni suuremate sadamateni. Tunneme veekeskkonna iseärasusi ning teame, kui suur roll on nii tehnilistel lahendustel kui ka kasutusmugavusel ja vastupidavusel.

Allpool mõned killud sellest, mida oleme viimase aasta jooksul teinud.

Pärnu Jahtklubi kaldakindlustus – rohkem ruumi purjetamiseks

Novembri alguses oli Pärnus pidupäev – jahtklubi uuele kaldakindlustusele pandi nurgakivi, samal ajal tähistati ka juba valminud kaldakindlustuse ja kai valmimist.

Meie vaatepunktist oli see eelkõige töö, kus tuli ühendada tehniline vastupidavus ja sadama igapäevane elu. Uuendatud kaldakindlustus ja kai loovad paremad tingimused jahtide ja väikelaevade sildumiseks ning sadama igapäevase sujuvama toimimise. Samuti rohkem kindlust, et purjetamishooaeg kulgeb plaanipäraselt ka siis, kui meri end jõulisemalt näitab.

Pärnu näide on üsna tüüpiline – vana taristu vajab ajakohastamist, aga samal ajal ei tohi sadama elu seisma jääda. See balansseerimine on vesiehituses igapäevane.

Üheksa rampi, seitse sadamat ja täppiskoreograafia kraana all

Viimase 12 kuu jooksul oleme korrastanud kokku üheksa rampi seitsmes erinevas Eesti sadamas. Nende tööde puhul ei saa rääkida  „ühest standardlahendusest” – iga ramp ja sadam nõudis oma lähenemist.

Näiteks Sõru ja Sviby sadamas oli võimalik rambid nende asukohas liivapritsiga puhastada ja seejärel kohe värvida. Logistika lihtne, peamine partner oli ilm.

Suuremates sadamates olid lahendused aga oluliselt keerukamad. Näiteks Rohukülas tähendas rambi uuendamine tõelist täppislogistikat:

• rambi kaal oli ca 61 tonni,

• sissetõste ja tagasitõste võtsid aega kumbki umbes 1–1,5 tundi,
• 500-tonnise kraana seadistamine 2–3 tundi. Lisaks sama palju aega kraana lahtivõtuks.

See ei olnud lihtsalt inseneritöö – see oli koreograafia 61-tonnise metallkolossi ümber. Kõik osapooled pidid töötama ajastatult ja ohutult: kraana meeskond, sadama personal, transport ja BauEsti oma meeskond. Kõik liigutused pidid olema läbi mõeldud: kus on inimesed, kus on tõstepunktid, kuidas on tagatud ohutus ja kuidas jõuab ramp pärast kõiki töid tagasi oma kohale täpselt nii, nagu peab.

Lõpptulemusena said rambid uue ja vastupidava viimistluse, mis pikendab nende eluiga ja parandab kasutusmugavust nii praamidele kui ka väiksematele alustele.

Oma pargased – miks see meile oluline on

Vesiehituses ei piisa ainult headest inseneridest ja projektijuhist – vaja on ka tehnikat, mis päriselt merel hakkama saab. BauEstil on oma pargased, mida kasutame kaldakindlustuste rajamisel, süvendustöödel ja mujal, kus maismaa enam hästi ligi ei lase.

Sel aastal täienes meie ujuvtehnika park uue, 61-meetrise pargasega. See alus sõidab Eesti lipu all ja selliseid pole meie vetes just palju. Kui üldse…

Mida see päriselus tähendab?

• Saame võtta ette mahukamaid ja keerulisema ligipääsuga objekte,
• tuua materjale ja konstruktsioone sinna, kuhu autoga lihtsalt ei sõida,
• abistada ka projektides, mis ei ole klassikaline „sadamaehitus” – näiteks viia suuremahulisi elemente või moodulhooneid saartele.

Pargase Eestisse toomine ja Eesti lipu alla registreerimine oli meie jaoks teadlik otsus – see on investeering, mis aitab meil ülesandeid täita rohkem ka merd pidi, mitte ainult maismaalt startides.

Mida vesi meile õpetanud on

Meie jaoks on oluline, et rajatis oleks mitte ainult paberil õige, vaid päriselus mugav kasutada ja vastupidav ka siis, kui meri on tujukas, jää surve on tugev või veetase teeb järske muutusi.

Sadamate ja vesiehituste juures tehes tuleb igal objektil natuke ümber õppida – pinnas, hoovused, jää, kasutajad, logistika. Kui küsida, mis meie viimast aastat iseloomustab, siis ilmselt see, et oleme saanud jälle natuke targemaks, kuidas merd, vett ja sadamaelu paremini arvestada.

Ja seda tarkust püüame järgmistel objektidel jälle rakendada – olgu tegu väikese paadisilla, suure praamikai või uue kivikindlustusega kusagil tuulisel rannikul.