JMK Marine Yamaha Paadikeskuse jettide testisõidupäev

Fotod: Teele Rehe

JMK Marine Eesti Yamaha ametlik esindus korraldas kevadel Miiduranna sadamas Yamaha jettide proovisõidupäeva.

Küsime JMK Marine esindajalt Kalle Kütilt: miks selline üritus korraldati?

„Yamaha jettide testisõidupäeva eesmärk oli anda veesõiduhuvilistele võimalus kogeda erinevaid mudeleid vahetult ja reaalses keskkonnas. Müügisalongis saab küll vaadata tehnilisi andmeid ja disaini, kuid ainult vee peal saab tunnetada, mida iga masin päriselt suudab – olgu selleks jõudlus, stabiilsus või manööverdusvõime.

Testipäev oli mõeldud nii neile, kes on esmakordselt jetiostu peale mõtlemas, kui ka kogenud kasutajatele, kes soovivad võrrelda erinevaid mudeleid enne lõpliku valiku tegemist. Osales ka kliente, kes olid juba varem Yamahaga sõitnud, kuid soovisid proovida uuemaid mudeleid, näiteks JetBlaster PRO või FX SVHO Audio.

Sellised sündmused aitavad vähendada ostuotsuse riski, tugevdavad usaldust brändi vastu ning toovad kogukonda kokku – just see ongi JMK Marine eesmärk Eesti Yamaha ametliku esindusena.”

Ilm oli üsna karvane, aga päikesepaisteline, 14 kraadi sooja, vesi 8 kraadi, loodetuul 12 m/s puhanguti 17 m/s, laine kõrgust 1–2 m ja muuli tagant tuli isegi kõrgemaid laineid. Ühesõnaga „ideaalne“ ilm esimest korda jetiga sõita. Huvilisi, nagu arvata, jagus piisavalt, eriti õhtupoole, kui ilm veel karmimaks läks.

Egas midagi, võtsin minagi väljakutse vastu ja läksin kohale, tõmbasin kalipso selga ja suundusin slipi juurde, kus mind ootas viis jetti, üks uhkem kui teine:

Yamaha SuperJet – adrenaliinirohke seisev jett

Yamaha JetBlaster – nooruslik ja trikitamiseks mõeldud mudel

Yamaha JetBlaster PRO – professionaalsem ja võimsam versioon

Yamaha GP HO – sportlik ja kiirust armastavale sõitjale

Yamaha FX SVHO Audio – luksuslik touring-jett sisseehitatud audiosüsteemiga

Küsisin Kalle Kütilt, milline võiks alustajale esimeseks jetiks olla. Mille peale küsiti, kas sõidan esimest korda. Vastasin jaatavalt. Noo siis … väga hea, alustame siis Yamaha JetBlasterist. Sellel küll tagurpidi käiku pole, kuid see-eest hea alustamiseks, ei ole nii äkiline, nagu esialgu tundus.

Yamaha JetBlaster: 4-taktiline, 3-silindriline, TR-1 High Output, kubatuur 1049 cc. Võimsus 110 hj, mõõdud 3 x 1,14 x 1,12 m, kütusepaak 50 l, panipaiga maht 5,5 l, netokaal 261 kg.

Kalle Kütt: „JetBlaster on meie valiku kõige mängulisem jett – kerge, hästi manööverdatav ja ehitatud just trikkide tegemiseks. Tal on spetsiaalne jalgade tugi ja sportlik juhtraud, mis annavad rohkem kontrolli, kui tahad kallutada, pöörata või väikeseid hüppeid teha. Samas on tal ka oma kompromissid – näiteks tagurpidikäiku pole, mis mõnes olukorras võib mugavusest puudu jääda.

Kui vaadata kogu testipäeva valikut, siis JetBlaster oli kõige lihtsam ja fun jett – mitte võimsuse, vaid mängulisuse poolest. Ideaalne valik nooremale või sportlikuma loomuga inimesele, kes tahab vees ennast liigutada ja mitte lihtsalt otse sõita. Trikke teeb see masin täitsa ausalt – ja piinlikkust ei valmista.“

Alustasin siis vaikselt oma sõitu, üsna ettevaatlikult, kuna juttude järgi võib seljast lennata või kummuli minna. Tegin paar tiiru akvatooriumis ja siis sõitsin sadamast välja, kus ootasid korralikud lained, eriti need, mis kohe muuli tagant tulid. Vaikselt podisedes loksusin seal lainetes, järk-järgult kiirust lisades. Vaatasin, kuidas eemal teised möllasid, tegid piruette ja hüppeid, ise ei julgenud eriti ümbergi pöörata, kartes kummuli käia. Tegin siis paar ringi teistest eemal, paar hüpet lainetes, vahepeal kiirendasin, kuid gaasi põhja ei julgenud panna. Suundusin tagasi. Ei osanud midagi arvata.

Järgmine jett, mis kätte anti, Yamaha JetBlaster PRO, on professionaalsem ja võimsam versioon.

Sellel jetil on olemas tagurdamis- ja trimmimisvõimalus, et nokk lennus sõita.

Mootor 4-taktiline, 3-silindriline, TR-1 High Output, kubatuur 1049 cc, võimsus 110 hj, mõõdud 3 x 1,14 x 1,12 m, kütusepaak 50 l, panipaiga maht 13,53 l, netokaal 267 kg.

Kalle Kütt: „JetBlaster PRO on JetBlasteri suurem vend – mõlemad kuuluvad Yamaha vabaajaklassi jetide hulka ehk on loodud eelkõige lõbusõiduks ja veemõnude nautimiseks. PRO-l on veidi rohkem võimekust ja lisamugavusi. Ta jagab sama mängulist iseloomu ja sportlikku ülesehitust, aga on stabiilsem, istumisasend on sügavam ning sõit on pisut täiskasvanulikum.

Kui tavaline JetBlaster on noortepärasem ja pigem „trikitaja“, siis PRO sobib hästi ka inimesele, kes tahab lõbusõitu, aga hindab veidi kindlamat juhitavust. Tal on ka RiDE-süsteem – ehk tagurpidikäik ja pidur –, mis muudab manööverdamise lihtsamaks, eriti sadamas või kaldal.

See ei ole veel luksusklass, aga kindlasti üks põnevamaid vabaaja jette neile, kes tahavad vees mõnu tunda, mitte ainult sirget kiirust.“

Peale juhendite saamist asutasin taas merele. Nagu öeldud, oli see  ikka järsk pill. Päris tunnetust, kuidas gaasi vajutada, et mõnus oleks, ei saanudki kätte. Sest väike liigutus, ja juba sööstis, nii et käed pikad. Nüüd olin juba julgem ja sain kiiremini sõita ja lainetes möllata, kuid kiirust väga arendada ei julgenud lainete ja selle pilli äkilisuse tõttu. Kuna see jett on kerge ja võimas, siis kujutan ette, mida kõike sellega teha annab. Selleks peaks siis juba kõvem varustus ka seljas olema, et mitte väga viga saada, näiteks vastu lenksu lõuga ära lüües, kui lainete käest peksa saad. Käed väsisid lainetes möllates üsna kiirelt ära  ja oligi aeg tagasi sõita. Proovisin sadama akvatooriumis ka trimmimist ja sai tõesti tagaotsa peal sõita. Peed ära ei lõhkunud, kuid käed tundusid küll pikemad olevat.

Nüüd, kui tunnetused juba head ja käed soojad, läksin uut väljakutset vastu võtma.

Yamaha GP HO: mootor 4-taktiline, 4-silindriline, 1,9-liitrine paadimootor High Output, kubatuur 1898 cc, mõõdud 3,35 x 1,24 x 1,2 m, kütusepaak 70 l, panipaiga maht 107,6 l, netokaal 324 kg.

Kalle Kütt: „GP HO kuulub Yamaha sportklassi jettide hulka – need on juba selgelt kiiremad ja teravama reaktsiooniga masinad kui vabaajaklass. HO-l ehk High Output versioonil on võimekas 1,9-liitrine mootor, mis annab korralikult minekut, aga samas on see jett ka üllatavalt stabiilne ja juhitav.

Seda mudelit kiidavad tihti need, kes tahavad sportlikumat elamust, aga mitte ilmtingimata kõige ekstreemsemat versiooni. GP HO on hea vahepealne valik – temaga saab nii hoogu kui ka kontrolli. Sobib väga hästi inimesele, kes on juba jettidega tuttav ja tahab midagi enamat kui lihtsalt sõiduelamus – näiteks pöördeid, järske kiirendusi ja täpsemat juhtimist.“

Järjest võimsaks ja suuremaks läheb. Ütleme nii, et see on juba midagi, mis mulle sobib. Ei ole nii äkiline, kuid samas minekut on. Ja sellega tundsin ennast kui kala vees. Kohalt minnes meenutas juba väikelaeva, mis glissiminekuks gaasi vajab. Ja kui nüüd lainetesse sukeldusin, oli vahe eelmistega kui öö ja päev, võis vabalt istuda, ei pidanud püsti tõusma, et vältida pee ära löömist. Iste oli mõnus ja pehme, lainetes hüppamine oli kui lapsemäng. Pisemad lained enam kiirust lisades ei seganud, sai juba gaasi põhja ka panna. Mõnus sujuv minek oli, selline paras perekonnamasin, millega võib kaaslase või isegi kaks kaasa võtta. Kas asi oli masinas või järjest arenevas kogemuses, igatahes julgus järjest kasvas ja tundus ka, et lained. Kohati oli ikka hirmus ka. Ega kaua lasknud oodata ka julgusega kaasnevad tagasilöögid. Nimelt tuli selline lainehüpe, mis lõppes laineharjalt korraliku allakukkumisega. See pauk käis küll seljast läbi ja tunne oli, et midagi head see ei tähendanud. Sooled oleks nagu välja kukkunud. Tõmbasin siis natuke tagasi, sest alaseljas ja ka kõhus oli veidi valus. Õnneks midagi hullu vist ei juhtunud, tegin paar hüpet veel ja sõitsin sadamasse järgmist jetti proovima. Tegin paar kummardust, soojendusharjutusi kaldal ja tundus, et selg jäi terveks. Ehk on mõistlik ennast enne sõitu ikka soojaks teha, nagu enne spordivõistlust, et vigastusi vältida.

Yamaha FX SVHO Audio: mootor 4-taktiline, 4-silindriline, 16 klappi, kubatuur 1812 cc, võimsus 250 hj, mõõdud 3,58 x 1,27 x 1,23 m, kütusepaak 70 l, panipaiga maht 168,3 l, kere materjal NanoXcel2®, netokaal 371 kg.

Lubatud oli suuremat võimsust, kiirust, turbot ja mida kõike veel.

Kalle Kütt: „FX SVHO kuulub Yamaha Cruising-klassi, mis tähendab, et see on mõeldud just pikemaks ja mugavaks sõiduks – nagu luksusauto vee peal. SVHO mootor annab sellele jetile korraliku võimsuse, aga tänu kere suurusele ja tasakaalule on ta stabiilne ka suuremates lainetes. Ta ei hakka rapsima, vaid liigub rahulikult ja sujuvalt.

Lisaks on siin olemas kõik mugavused – puutetundlik ekraan, korralikud panipaigad, lai ja pehme iste, ning Audio-versioonil ka integreeritud helisüsteem, mis võimaldab sõidu ajal oma lemmikmuusikat kuulata. See on jett inimesele, kes tahab veeta vee peal pikemalt aega ja naudib nii jõudlust kui ka mugavust.

Testipäeval oli see selgelt kõige populaarsem mudel – praktiliselt kõik, kes said, tahtsid just FX-i proovida. Ilm ei soosinud küll FX SVHO maksimaalsete kiiruste või glisseerimise katsetamist, aga sellest hoolimata sai hästi kätte selle masina olemuse – võimas, rahulik ja klass omaette. See jett rääkis enda eest – reaktsioone jagus kõigilt.“

Tõesti oli see jett mugavam, pehmed istmed, mõnus ja sujuv minek, mingil hetkel tuleb turbo ka taha, mis omakorda käed pikaks venitab. Mõnus oli lainetes möllata, kuid seekord seest keeras, nii et väga palju hullata ei jõudnud. Proovisin paar korda kiirendust, kuid kui turbo taha tuleb, muutub asi hirmsaks. Ja teisel katsel hakkas mingi häire piiksuma, bensiin hakkas otsa saama, täpselt ei teadnud, kui kaua ta mul lõugab, sõitsin siis sadamasse. Ja pärast enam sellega sõita ei saanud, tahtjaid oli palju. Ega siis midagi, tuli vastu võtta viimane väljakutse.

Yamaha SuperJet – adrenaliinirohke seisev jett või siis tuleks öelda, et mitte seisev, sest selle aparaadi jaoks on vaja ikka tasakaalu ka, muidu viskab kohe seljast.

Mootor 4-taktiline, 3-silindriline, TR-1, kubatuur 1049 cc, võimsus 100 hj, mõõdud 2,43 x 0,76 x 0,79, kütusepaak 19 l, netokaal 170 kg.

Kalle Kütt: „SuperJet on täiesti omaette maailm – see ei ole istumisega jett, vaid seismisega versioon, mis nõuab tasakaalu, osavust ja natuke julgust ka. Kõik testipäeval osalenud ei võtnud ette seda proovida, mis on ka täiesti arusaadav, aga need, kes läksid, tulid kaldale naeratus näol ja adrenaliin laes.

Ta kuulub Yamaha sportklassi, aga oma olemuselt on ta nagu freestyle-jett – mõeldud pigem kogemustega sõitjale, kes otsib kontrolli, täpsust ja tunnetust. Ta on kerge, reageerib kohe ja eksimisruumi on vähem, aga just see teebki ta põnevaks.“

Kui kõhuvalu tegelik põhjus kõrvaldatud, asusin adrenaliinirohkele sõidule. Olles eelnevalt näinud, kuidas teised julged sellega sõitsid, küsisin kohe Kallelt, kuidas sellega siis sõitma peab ja millega arvestada.

Põhisõnum oli see, et peab olema hea tasakaal ja järske gaasiandmisi ning järeleandmisi ei tohi olla, sest need lõpevad külili kukkumisega.

Kuna eelnevalt olin sõitnud Ray Foil lauaga ja supitamise kogemus on ka all, siis tasakaalu oli, kuid selle gaasi hoidmisega sai ikka korralikult vaeva nähtud. SuperJetiga akvatooriumist välja sõitma ei hakanud, sest lainetes seda jetti taga ajama hakata poleks jõudnud. Paar korda sõitsin edasi-tagasi ja proovisin pöörata, mis oli taas väljakutset esitav, sest lihtsalt lenksu keeramisest kasu pole, tuleb natuke kallutada ja gaasi ka anda. Kiirust väga arendada ei saanud, esiteks asusin sadamas ja teiseks ei tundnud ennast sellega kindlalt. Lihased ja puusad andsid lõpuks korralikult tunda, sõitsin sadamasse ja kui seni olin suutnud mitte vette kukkuda, siis sadamas õigesse kohta jetti paigutades õnnestus ka ujumas ära käia.

Hiljem, kui kõikide jettidega oli sõidetud ja sotsmeediasse ühtegi pilti polnud tehtud, pöördusin tagasi JetBlasteri  juurde. Tegime pildid ära ja läksin mere peale möllama. Ja siis juba sain tunda selle pilli võlusid. Ennast enam tagasi ei hoidnud, nautisin lainetes hullamist, kuni käed ära väsisid.

Kui JMK Marine Yamaha paadikeskuse lehel masinate kirjeldusi vaadata, siis ongi igas kirjelduses mainitud  lainete vallutamist, seega oli tolle päeva ilm testimiseks ideaalne.

Nüüd usun, et vaatan jeti rentimisteenuste peale teise pilguga ja enam nii naljalt sealt mööda ei jaluta.

Isiklikeks lemmikuteks said Yamaha GP HO ja Yamaha JetBlaster, need olid vahvad ja sobivad sõiduriistad, ühega teeks kruiisi ja teisega hullaks lainetes, sõltub muidugi, mis tuju parasjagu on. 

Oli üks igati vahva päev, mis jääb tükiks ajaks meelde, igatahes jään ootama järgmist testipäeva. Ja soovitan ka teil JMK Marine tegemistel sotsiaalmeedias pilk peal hoida, et teada saada, millal järgmine vahva päev tuleb, igatahes soovitan kindlasti kohale minna ja saada osa igati adrenaliinirohkest üritusest.

Video Yamaha Jettide testsõidu päevast