Veel kord kahlamispükstest!

Fotod: Tanel Ojala ja Päästeameti kommunikatsioonijuht Maris Moorits

Kuna kahlamispükstega juhtub jätkuvalt õnnetusi, otsustas Päästeamet teha ennetusmeetmena õpetlikud lühivideod, kuidas kahlamispükse õigesti kasutada ja mis juhtub siis, kui seda teha valesti. Sellega, kus ja millal videoid näha saab, hoiame lugejaid kindlasti kursis. Filmivõtted toimusid selle aasta juuli lõpus Saaremaal ja et kogutud tarkuseterad kaduma ei läheks, oli seda kaema tulnud hulk päästeametnikke ja kalakaitsjaid. Mõnede mõjukamate isikutega õnnestus mul ka intervjuu teha.

Rääkis Margus Lindmäe, Päästeameti Saaremaa päästepiirkonna juhataja:

Nende videotega proovime me inimeste teadlikkust tõsta, et nad oleks merele minnes ette valmistatud. Näiteks kraanatroppija on kursused eelnevalt läbinud, aga see, kes kahlamispükstega merele läheb, võtab võrgud ja kahlamispüksid ega tarvitse enam koju tulla, sest ta on ettevalmistuseta. Videote eesmärk on seda teavet külvata, et nad tuleks elusana koju tagasi. Päästevest on esimene asi, mis elu päästab, aga kalamehel on teadmine, et temaga ei juhtu ja päästevest on tüütu ja kohmakas. Aga tekib küsimus, et mis üldse juhtuda võib? Nimelt vees komistades võib tekkida olukord, kus vesi siseneb pükstesse ja seetõttu ei ole saapa otsesse kogunenud õhul sealt võimalik kuidagi välja tulla ning jalad tõusevad nagu õhukott veepinnale ja ülakeha hakkab vee alla vajuma, kuna selle ujuvus on sel hetkel jalgade omast nii palju halvem. Aga sellise olukorra vältimiseks ongi oluline kanda vesti. Tegelikult on erinevaid päästeveste, mis ei ole kohmakad. Osa soetab endale paukvesti, mis ei ole aga võhiku vest. Kui inimene ei ole iga päev teemas sees, siis ta on võhik, kutselised, kes iga päev merel käivad, on spetsialistid ja nemad võivad paukvesti kasutada. Mitte ammu oli ka selline juhus, kus mees ostis endale paukvesti, kukkus sellega vette ja see avanes ning päästis mehe elu. Mees pakkis hiljem vesti kokku ja kasutas seda uuesti, aga tegu polnud kahe paugu vestiga ja seda meest enam pole. Paukvesti puhul peab kasutaja endale selgeks tegema, kas tegu on manuaalse või automaatvestiga, ehk kas see avaneb nöörist tõmmates või veega kokku puutudes. Väga hea variant on kanda aga ujuv- või teisisõnu sportvesti, millel küll ei ole pead hoidvat kraed, aga mis annab ikkagi ülakehale piisava ujuvuse, et sind vee peal hoida. Põhisõnum on see, et kahlamispükste kasutaja peab olema ennast ette valmistanud ja miks mitte vette kukkumise ka praktiliselt läbi proovinud. Need mehed, kes on ette valmistunud ja erinevad situatsioonid turvalises keskkonnas läbi proovinud, tulevad reeglina merelt ka elusana tagasi.

Rääkis Keskkonnaameti Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer:

Keskkonnameti jaoks on veeohutus üks osa kalapüügist. Oluline on see, kuidas neid võrke merre pannakse, et oleks kõigile selge, kus on võrgu algus ja kus on võrgu lõpp ja et keegi sinna sisse ei jalutaks. Paljud kahlamispükstega käijad takerduvad ka ise võrku, siis tekib paanika ja ei suudeta enam sealt välja tulla. Väga hea abimees on võrgumehele suur plastmassist segukast, kus võrke hoitakse. See aitab tasakaalu hoida ja vajadusel saab koos sellega ka suure ootamatu laine korral hetkeks üles hüpata. Nii nagu ujuma pole mõtet minna alkoholi tarvitanuna, kehtib sama ka kahlamispükstega vette minemise kohta. Kahlamispüksid võiksid olla õige suurusega, sest kui saapad on liiga suured, jääb sinna tarbetult palju õhku, mis kukkumisel jalad pinnale kergitab. Täna puudub seadusest tulenev nõue kahlamispükstega vette minnes päästevesti kanda, aga kui me sellist päästevestita tegelast vees näeme, siis me soovitame igal juhul vest selga panna. Lõpuks peab inimesel endal ka olema soov ellu jääda. Õnneks on Saaremaal keskkonnaametnikud ja seaduskuulekad kalamehed suuremalt jaolt samas paadis ja keskkonnaametniku nõuandeid võetakse kuulda.

Kokkuvõtteks võtan kokku põhitõed, mis filmivõtetel kõrva hakkasid.

• 1. Kõige tulemuslikum abimees on päästevest ning väga edukalt teeb oma töö ära ka ujuvvest!
• 2. Võimalusel mine kalale vähemalt kahekesi.
• 3. Kui lähed üksi, teavita lähedasi, millal lähed, kuhu lähed ja millal plaanid tagasi olla.
• 4. Proovi turvalises keskkonnas koos sõpradega erinevad situatsioonid läbi, et vajadusel oskaks õigesti reageerida.
• 5. Vette kukkudes keera selili, nii on lihtsam jalad kägarasse tõmmates õhk pükstest välja suruda ja jalad põhja tagasi saada.
• 6. Kasuta suure ujuvusega plastikkasti, see aitab tasakaalu hoida.
• 7. Ära pane võrguankruid rinnataskutesse.
• 8. Jälgi enda ja teiste võrkude asukohti, et mitte nendesse takerduda.
• 9. Ära vaidle ametnikuga, kes soovitab sul vesti kanda.
• 10. Kanna õige suurusega kahlamispükse, liiga suurtesse saabastesse jääb liigselt õhku.
• 11. Suru enne vette minekut üleliigne õhk pükstest kükitades välja ja kui kasutad vööd, siis kinnita see alles jalgupidi vette sisenedes et vältida õhukoti teket pükstesse.
• 12. Kasuta pükste peal kahlamisjopet, mis ei lase kukkumisel vett kohe pükstesse.
• 13. Märka hädasolijat, esimese tegevusena helista 112, alles siis mine ise appi. Väldi otsest kontakti uppujaga, võta appi päästerõngas, viskeliin, kepp või riideese.