Hiiumaa

Hiiumaa sadama ja restoranid

Avaldatud

1 nädal tagasi

kuupäeval

6. apr. 2026

Autor

Kai Kallas

Tekst: Anne Aer

Sadamates on alati olnud midagi romantilist. Jahi vantide laksumine tuules, karused, aga rõõmsa ilmega meremehed, soolane mereõhk segatud kogu meresõidu seikluslikkuse ning salapäraga. Räägitakse lugusid ja seatakse uusi eesmärke. Soe tuba, maitsev toit ja sõbralik pererahvas on selle juures justkui taustaks.

Roograhu sadam – helge ja rahulik peatuspaik

Jaril ja Tiinal ei olnud esiti kavatsust hakata sadamapidajateks, nad otsisid endale lihtsalt toredat suvituskohta „Otsisime mereäärset suvilakohta,“ ütleb Tiina. Aga elul olid teised plaanid. Haapsalus jalutades kohtuti juhuslikult tuttava kinnisvaramaakleriga ning jutuks tuli taas ammune unistus mereäärsest krundist. Just sel ajal oli müüki tulnud üks mereäärne paik Hiiumaal. „See osutus Roograhuks,“ võtab Jari lühidalt kokku.

Sadama rajamine ei sündinud pika ja detailse plaani tulemusena. Omanike sõnul oli kaalutletud plaani kogu protsessis pigem vähe. „Pigem oli see unistus ja hea juhus,“ kirjeldab Tiina. Asukoht oli ideaalne: ilus loodus, meri, ja ka linn ei olnud liiga kaugel. Asukohale annab oma positiivse nüansi Kärdla lennujaama lähedus. „Lennujaama naabrus annab sadamale oma võlu,“ ütleb Tiina. Roograhusse saab tulla meritsi ja maismaad mööda, soovi korral ka lennukiga.

Sadama ehitamisega oli kiire, ehitusluba oli aegumas ja otsused tuli langetada jooksu pealt. „Tagantjärele oleks mõne detaili ehk teisiti lahendanud,” ütleb Jari ja lisab, „aga mis tehtud see tehtud.” Sadama ehitamine tähendab palju paberimajandust ja asjaajamist „See oli kohati paras bürokraatiadžungel,“ ütleb Jari. „Oo jaa, neid hetki, kus tekkis tahtmine kõik sinnapaika jätta, oli küll,“ meenutab Tiina.

Roograhu on pereettevõte. Jari võtab saabujatelt tellimusi, Tiina kannab ette. Sadamas tehakse enamik töid ise, kevadeti viib Jari enda ehitatud parvega laevatee märgid õigetesse kohtadesse, et meresõit oleks turvaline, ning sügisel toob sama teed pidi tagasi. 15 aastaga on nad saanud Hiiumaa kogukonna täisväärtuslikeks liikmeteks, tulevad kohalikud ja kaugemaltki.

Sadama elu rütm muutub hooajaliselt märgatavalt. Suveperioodi ei anna omanike sõnul võrrelda sügise ega talvega. „Suvel elame rohkem nagu karussellis,“ ütleb Tiina. Külastajate arv on suur ning töötempo kiire. Hooajavälisel ajal on sadam vaiksem. „Siis on aega inimestega suhelda – peaaegu nagu meie algses kujutluses,“ lisab Jari. Jari ja Tiina jaoks on ideaalne päev sadamas selline, kus töö kulgeb ladusas rütmis ja külastajaid jagub.

Roograhu restorani menüüs on algusest peale olnud palju kohalikku kala. Koostöö kogukonna kaluritega on aastatega kujunenud tavapäraseks ning omanike hinnangul ei ole kohaliku kala menüüs hoidmine keeruline, kui sidemed on tekkinud. Külastajate tagasiside on olnud positiivne. „Kohaliku kala pakkumine on turistidele oluline,“ märgib Tiina. Eriti tunnevad huvi kala päritolu vastu välisturistid. Varasem tegevus veinide maaletoomisega on mõjutanud ka restorani – veinivalik on suunatud eelkõige Itaalia ja Prantsusmaa tootjatele ning toimuvad ka veiniõhtusöögid.

Aastatega on nii mõnestki roast saanud Roograhu tunnus „Säinakotletid olid omal ajal meie tõeline hitt, nüüd on see rohkem levinud,“ meenutab Tiina. Samuti on pitsa olnud Roograhu menüüs algusaegadest peale. „Olime Hiiumaal ühed esimesed pitsapakkujad,“ ütleb Jari.

Hiiumaal tegutsedes tuleb arvestada, et kõik ei ole alati käepärast, tuleb targalt planeerida. „Kui midagi juhtub tehnikaga, on vaja remonti või varuosa, tuleb lihtsalt arvestada pikema ajaga,“ selgitab Jari. Mandrile minek nõuab planeerimist ning ootamatute olukordade jaoks tuleb hoida suuremaid varusid kui mandril.

Algusaegadest meenub ka humoorikaid hetki. Näiteks plaan avada restoran jaanipäevaks 2011. aastal, mis venis kasutusloa tõttu. Sõpradele korraldatud esimesel pitsaõhtul käivitusid suitsuandurid ning kohale saabus ka turvapatrull. „Sellest saigi alguse meie esimene pitsaralli,“ meenutab Tiina. Teine meelde jäänud seik on see, kui hakati kohalikku kala otsima. Küsimusele, kust saada värsket kohalikku kala, vastati: „Hiiumaal kala ei ole.“ „Õnneks praktika näitas midagi muud,“ ütleb Jari naerdes.

Roograhu sadama resto on avatud aastaringselt.

INFOKAST:

Sadama koordinaadid
Roograhu: 59°00,584′ N; 22°48,342′ E

Tulepaagi iseloom ja nähtavuskaugus
Fl G 3s, 1M

Sadama kontakt
Sadamakapten: +372 5306 6615

Sadama bassein
Sadamabassein on kaitstud kõigi tuulte eest.
Kaikohti: 15
Maksimaalne aluse pikkus: 10,0 m
Maksimaalne sügavus: 2,0 m
Sadamabasseini sügavus: kuni 2,5 m
Poikinnitus

Navigatsioon
Sisenemine toimub Võirahu põhjatoodrist (59°03,647′ N; 22°48,342′ E), ligikaudu 3 meremiili suunaga 180°.
Roograhu faarvaatri alguspunkt: 59°00,00′ N; 22°49,21′ E.

Alates faarvaatri alguspunktist on lateraalne märgistus.
Tulepaagi iseloom ja nähtavuskaugus: Fl G 3s, 1M.

Sadama kohvik Kõrgessaares – „Teeme nii, nagu meri annab.“

Kõrgessaare sadamas tegutseva Sadama kohviku tööpäevad kujunevad suuresti hooaja järgi. Kohvikupidaja Liana Vaino sõnul erinevad talvine ja suvine rütm märgatavalt, seda nii töökorralduse kui ka külastajate poolest. Sadama kohvik on külaliste seas hinnatud just oma värskete kalatoitude poolest.

Hooajavälisel ajal algab päev kell 8.30 ettevalmistustega. Hommikupoolik kulub küpsetamisele ja toitude valmistamisele, et lõunapakkumine oleks valmis. Talveperioodil on kohvik avatud peamiselt lõunaks ning töötempo on rahulikum. Suvel on kohvik avatud lõunast õhtuni.

Kohvikupidamine tähendab Vaino sõnul arvestamist pidevalt muutuvate oludega. Talvehooajal on päevad enamasti etteaimatavad-rahulikumad, kuid suvel võib üks bussitäis turiste kogu päeva pea peale pöörata. „Samuti sõltub palju kalast – teeme nii, nagu meri annab,” ütleb ta. Külastajaskond on hooajati erinev. Talvel astuvad kohvikust läbi peamiselt ümbruskonnas töötavad inimesed. Suvel lisanduvad turistid, õpilasgrupid, laagrilised ja pered. Samuti on suvekuudel rohkem catering’i tellimusi. Aja jooksul on kujunenud välja püsikliendid, kelle seas on nii kohalikke elanikke kui ka suviseid külastajaid.

Menüü koostamisel arvestatakse nii hooaja kui ka kala saadavusega. Suvel on valik laiem, kuid kalatoitude puhul määrab palju värske tooraine olemasolu. Kohvikus kasutatav kala tuleb kutseliselt kalurilt – Vaino elukaaslaselt. Enim küsitakse lesta. Liana enda lemmik on praetud ahvenafileed.

Menüüs on tavapäraselt kalasupp, säinakotletid ja käsitsi valmistatud kalapelmeenid. Pakutakse ka kalajäätist – käsitööjäätis karamelliseeritud lõhega, mis algul ehmatab. „Aga maitses üllatab positiivselt,” julgustab Liana omapärast maiust proovima.

Vaino sõnul pakub talle kõige enam rahulolu teadmine, et Sadama kohvik on kujunenud toimivaks osaks sadamaelust. „See, et minu eluunistus on juba neli aastat päriselt töötanud, on kõige rõõmustavam. See koht hoiab mind tänutunde ja inimeste soojuse kaudu,“ ütleb ta.

Küsimusele, kas Sadama kohvik on tema jaoks töö või midagi enamat, vastab Vaino selgelt: „See on eluviis.“ Sadama kohviku pidamine tähendab tema sõnul pidevat valikut, kuidas hooajalisusega toime tulla. „Kas paned talveks kinni ja ootad turiste – või oled õnnelik iga kliendi üle, kes sind talvel külastab. Mina olen valinud selle teise tee.“ Kui kohvikupidamine ei oleks tema igapäevane tegevus, seoks ta oma töö endiselt toitlustusega. „Teeksin catering’i ning oleksin rohkem meie väikses kalatööstuses, kus toodame kuivatatud kala nime all Iidlase Maiust.“

Sadama kohvikut kirjeldab Vaino kui väikest mereäärset peatuspaika. „Sadama kohvik on väike väravahoone mere ääres, kus sind paitab mereõhk ja rahu. Seal saab koduse kõhutäie ning maitsta kala, mis on püütud samast merest, mida aknast näed. See ei ole lihtsalt söögikoht – see on killuke Hiiumaad taldrikul.“