Kambüüsilugu

Merike Väli ja Nõva Break Leivakoda

Avaldatud

3 kuud tagasi

kuupäeval

24. nov. 2025

Autor

Hanno Kask

Eesti riigi hetkeseis sunnib meid aina enam püksirihma pingutama ning varsti peame me elama ainult veest ja leivast. Selleks et tulevik tume ei tunduks, reedan teile ühe saladuse. Head eesti leiba saab Nõva külast, pritsumaja ja Nõva hosteli vahele jäävast väikesest majakesest, mille uksel on silt Nõva BREAK@BREAD. Mina sattusin sinna esimest korda täiesti juhuslikult, kui olin teel Läänemaal asuvasse Hara sadamasse.

NÕVA BREAK OÜ LEIVAKODA on 2018. aasta kevadest edukalt toiminud pereäri, mis on sündinud pereema Merike Väli initsiatiivil ja eestvedamisel. Merike tegi leiba hobikorras juba varem, turustas seda laatadel ja jagas vahel sõpradele. Naine sai oma leibade hea maitse pärast rohkelt kiita. 2016. aastal kolis mõnda aega välismaal elanud Merike koos oma perega tagasi Eestisse ja saatuse tahtel osutus uueks elamiskohaks just Nõva. Alguses osteti vana talumaja Nõvale suvekoduks, aga mingil hetkel jõuti järeldusele, et maal on palju parem elada kui linnas. Alguses oli raske uute tingimustega harjuda ja kohalikku kogukonda sisse elada. Peale kuueaastast Eestist eemal viibimist oli alguses raske aru saada, kuidas see Eesti ettevõtlusmaastik toimib, samas tundus maaelu väga ahvatlev ja äge. Nõvale paikseks jäädes oli Merikesel raske tööd leida ja tuli mõelda, millega elatist teenida. Siis jäi Nõva pritsumaja kõrval üks hoone vabaks ja tal olid olemas leiva tegemise oskused. Merike on tegelikult õppinud Haapsalus kokaks, mitte pagariks. Enne oma äriga alustamist omandas ta ka algteadmised ettevõtlusest. Just leiva küpsetamise kasuks otsustas Merike sellepärast, et ka tema vanaisa oli pagar ja tegi meeletult häid asju ehk midagi võib olla ka geenidega seotud. Inspiratsiooni sai Merike ka ühest restoranis tehtud leivaküpsetamise kursusest, kus see tundus temale täieliku võlumaailmana. Eks see leiva tegemine üks sonkimine on, aga see, mis sealt lõpuks välja tuleb, on metsikult äge, ütleb Merike. Naise sõnul on eesti leib unikaalne. Esimeste oma leibadeni, mida Merike müüa julges, jõudis ta läbi pisarate ja magamata ööde. Tegelikult saab hea leiva Merikese sõnul siis, kui tuju on hea. Juuretisega leivataigen on elus asi ja tujukas, sellele peab ka taevaisa oma õnnistuse andma. Juhtub leivategija tuju halb olema, lähevad halvad emotsioonid läbi käte taignasse ja siis ei tule kogu asjast midagi välja.

NÕVA BREAD LEIVAKOJA leibade ja saiade valmistamisel ei kasutata kunagi pärmi. Kõik küpsetised kerkivad tänu juuretisele. Juuretised, mis on erinevad saiale ja leivale, on Merikese enda poolt aretatud. Kui tavaliselt hoitakse selliseid leiva põhikomponente kiivalt saladuses, siis Merike on nõus oma juuretisi tõsistele leivaentusiastidele lausa jagama. LEIVAKOJAL on pakkuda juuretisega tehtud tooted: mustast leivast Borodino, Hea tuju leib, (võib ka heatujuleib), Püha Olavile (nõva kiriku patroon) pühendatud lihaga leivukesed, jõululeib puuviljade ja pähklitega; saiadest juuretisega tehtud juustu-, kardemoni ja šokolaadisaiad ning hapusai. Majakoogiks on 1819 Nõval toimunud Taani jahtlaeva hukule pühendatud Maria Catharina keeks rummi ja puuviljadega. Vastavalt hooajale on valikus ka muudatusi. Saia koostisosadest võib ära nimetada ka piima ja munad, ehk ikka selline ehe värk. Lisaks on nii leivas kui ka saias hulgaliselt käsitöötunde ja oskusi ning Merikese enda hinge ja emotsioone.

Kuidas leib maitses? Merikese küpsetatud leibade maitsest on kohe aru saada, et need on küpsetatud inimestele söömiseks. Poeleib on võrreldes käsitööleivaga surnud, käsitööleival on elu sees. Kui enamik toidueksperte ütleb, et toidul peab olema välimus, lõhn ja maitse, siis mina ütlen, et lugu peab ka olema ehk NÕVA BREAK LEIVAKOJA leivad on täiuslikud. On aru saada, et Merike on hetkel oma leivameistri teekonna tipus ja tema retseptid ja protsess on ajaga peensusteni paika lihvitud. NÕVA BREAK LEIVAKODA on kindlasti väärt spetsiaalset teekonda Nõvale. Lisaks leivaostule on Nõval, mida vaadata, saab käia seenel ja kalal ning sinna saab sõita ka paadiga. Kuigi Nõva sadam pole briljantses korras, on seal võimalik soodsa ilmaga silduda kuni paarimeetrise süvisega alusega. Kuna leivakoda pole pidevalt avatud, tasub enne tulekut ennast lahtioleku aegadega kindlasti kurssi viia.

Majanduslikku poolt vaadates hakkab tunduma, et sellised Eesti maapiirkondadele iseloomulikud ettevõtted, mis nõuavad valmistoodanguni jõudmiseks paljude töötundide panustamist, väga jätkusuutlikud pole. Riigimakse, sanitaar- ja muid nõudeid tuleb robinaga aina juurde ning see kõik peab kajastuma lõpptoodangu hinnas. Ilmselt 500 eurot pätsi eest pole leiba nõus keegi ostma ehk täna on nii, et meespere käib praktiliselt tasuta tööl, et pereema oma lemmikharrastusega tegeleda saaks. Sellises situatsioonis ilmselt head eesti leiba enam väga pikalt Nõvalt osta ei saa. Mida tähendab väga pikalt, võin ainult spekuleerida, aga üks on kindel, et järelkasvu kusagilt ei paista. Kui maal ettevõtlus ära keelatakse, jäävad külad tühjaks ja elu maapiirkondades sureb välja. Vanasõna ütleb, et loodus tühja kohta ei salli. Kes Eestimaa küladesse eestlaste asemele tulevad ja siin oma seadused kehtestavad, on minul raske ennustada. Seni kuni Nõval elavad töökad eestlased, kasutage võimalust ja käige leivakojast leiba ostmas.