2025. aasta veemoto hooaja algus on olnud vaikne.

Seekord alustavad suuremad ringrajaklassid suhteliselt hilja. Näiteks F-1 MM-i esimene etapp sõidetakse Indoneesias alles augusti lõpul. F-2 MM-i sari algab juunikuu lõpul Itaalias ja F-4 augusti lõpul Belgias. Samas on erinevatel põhjustel ära jäänud kaks Hydro GP etappi ja F-4 katamaraanide kestvussõidu MM-i esimene etapp. Ka jetid alustavad MM-iga alles augustis.

Aga rahvusvahelistel tiitlivõistlustel, kus Eesti sportlased on osalenud, on tulemused olnud järjekordselt suurepärased. Lätis toimunud juunioride ringrajapaatide maailmameistrivõistlustel paadiklassis GT-15 tuli juba teistkordselt maailmameistriks Viljandi noormees Paul Richard Laur. Ta võitis kõik neli võistlusstarti ja sai korraldajatelt ka  eriauhinna. Paadiklass GT-15 on Eesti noorsportlastele olnud eriliselt edukas. Maailmameistreid on siin selgitatud 15 korda ja seitsmel korral on selle võitnud Eesti noorsportlane. Euroopa meistriks on Eesti noored tulnud kaheksa korda ja tänavu selgub Euroopa meister alles septembrikuus.

Jettidel algas hooaeg maikuu lõpul Poola GP võistlusega ehk Euroopa meistrivõistluste esimese etapiga. Seisvatel jettidel võitis GP2 klassis esikoha Mattias Reinaas ja kolmandaks tuli Karl Joosep Steinberg. Istuvatel jettidel ehk runaboutidel saavutas juuniorie GP4 klassis esikoha Rihard Leinsalu. Runabout GP2 klassis saavutas Mattias Siimann teise koha. Naiste hulgas olid teine ja kolmas Ester Rosin ja Carmen Roosmaa. Veteranide arvestuses oli Valeri Trujevtsev kolmas.

Paul Richard Laur Aizkraukles pärast edukat neljandat võistlusstarti. Finišilipp ja rahvuslipp läksid koos auringile, sest see MM oli Paulile juunioride hulgas viimane.

Paul Richard Laur: GT-15 maailmameister 2023 ja 2025.

Eesti veemoto rahvuskoondis 2025

Tagareas vasakult: Ander-Hubert Lauri, Erko Aabrams, Joonas Lember, Paul Richard Laur, Kevin Sillaots, Henri Koppas, Erik Suuk, Rasmus Laurik, Marten Tiik, Annemarie Õiemets, Katarina Sepp, Marlon Tiik, Rene Suuk, Mattias Reinaas. Esireas vasakult: Karl Kesküla, Jasmiin Üpraus, Mattias Siimann. Pildilt puuduvad veel mitmed koondise liikmed: Stefan Arand, Kärol Soodla, Arti Mölter, Valeri Tujevtsev ja Kätriin Nilbe.

Aasta 2025 läheb kindlasti veemoto ajalukku ka ühe suurtulemusega. Nimelt püstitas kümnekordne F-1 maailmameister Guido Cappellini uue rekordi, sõites Itaalias piki Po jõge Milanost lõuna pool asuvast Paviast Veneetsiasse 415 kilomeetrit ühe tunni ja 41 minutiga, mis teeb keskmiseks kiiruseks 207,26 km/h. Seda rekordit on ta proovinud saavutada juba ka varem, aga alles nüüd see õnnestus. Maailma pikimaks ja samas üheks ohtlikumaks mootorpaadivõistluseks tituleeritud maratoni võitis Cappellini nüüd juba kolmandat aastat järjest. Paadina kasutas ta F-1 katamaraani ja mootorina 4-taktilist Mercuryt. Seda võistlust on korraldatud nüüd juba aastast 1929. Varasem kiiruserekord oli 203,34 km/h ja oli püstitatud aastal 2005. Esimesel Pavia-Veneetsia maratonil läbiti see vahemaa 11 tunni ja 36 minutiga.

Guido Cappellini Pavia-Veneetsia maratonil 2025.

Esimese Pavia-Veneetsia maratoni võitja 1929 Ettore Negri ja tema mehaanik Luigi Calvi.