Orissaares Gümnaasiumis soovitakse alustada merenduseõppega

Kohe alguses ütlen ära, et Kuusalu Keskkoolis toimib selline asi edukalt juba mitmeid aastaid. Selleks et Orissaares analoogse tegevusega alustada, kutsus endine kaugsõidukapten ja praegune Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember Orissaares kokku ümarlaua, et merendusõppe võimalused üle vaadata ja potentsiaalsete tegevuses osalejate arvamused ära kuulata. Füüsiliselt tuli kohale üle 20 inimese ja osa riigiametnikke osales koosolekul neti vahendusel. Kõik olid väga ühte meelt kohalike entusiastide ja lastevanemate seisukohaga, et mereklass on vaja Orissaares taastada.

Eesmärke, miks merendusõppega alustada, oli üsna mitu.

1. Tekitada kohalikes noortes huvi merenduse ja merendusõppe vastu ehk luua kasvulava potentsiaalsetele Mereakadeemia tudengitele. Saaremaa on kaugtööl käivatele meremeestele väga hea elukoht, sest tööl käiakse mitu kuud laevas ja siis ollakse sama palju aega kodus.

2. Kuna Saaremaa on merega ümbritsetud, siis peab tekitama kohalikes noortes merendushuvi, millega kaasnevad rannakalandus, võistluspurjetamine ja turismiretked väikelaevadega.

3. Kuna paljude noorte koolitee lõppebki gümnaasiumiharidusega, siis oleks hea omandada koos keskharidusega ka mingi elukutse.

Suurimateks takistusteks olid merendusõppele laste niigi pikad koolipäevad ja hirm, et merendushuviliste klass ei tule täis. Loomulikult ei jäetud puudutamata ka raha teemat. Haridus- ja teadusministeeriumi ametnikud selgitasid, kuidas täna valikainete rahastamine üldhariduskoolis käib. Üldjuhul toimub see kutsehariduse rahastamise kaudu mingis kutseõppeasutuses.

Arutelu käigus selgus, et vajaliku raha saab ka teisiti kokku. Omavalitsus, keda esindasid nii valla- kui ka osavallavanem, leidis samuti, et merendusõpe tooks Orissaare Gümnaasiumisse elu juurde, liiatigi kui kõik võimalused, kaasa arvatud ühiselamukohad, on olemas. Orissaares on praktikatundide tarvis olemas ka kohalik jahisadam koos toimiva purjetamiskooliga ning piisav hulk professionaalseid tegevmeremehi, kellel valmisolek asuda oma põhitöö kõrvalt mereklasside õpetajaks.

Kohapeal otsustati Saaremaa vallavanema lubaduse alusel, et esmalt püütakse eraldi kokku kutsutaval koosolekul leida kohaliku, Orissaare purjetamisklubi treenerikoha rahastamise mudel.

Selle veksli käisid välja ELJL ja ELML kohapeal osalenud esindajad, ml Megastar vanemtüürimees Janno Laende ja vanemmehaanik, Mereakadeemia õppejõud Taavi Tamm.   

Kõik osalenud organisatsioonid said ülesandeks esitada 7. detsembriks oma nägemus koosolekul tutvustatud koostööleppe eelnõule.

Kokkuvõtteks jõuti järeldusele, et kogukonna poolt on soov merendusõppega alustamiseks olemas ja Jüri Lemberi taktikepi järgi hakatakse järgmisi samme selles suunas ette valmistama.