BOOT DÜSSELDORF 2025 – Järelkaja

Paadihooaja avalöök anti taas jaanuari keskel toimunud BOOT Düsseldorf messil. Tegemist on maailma suurima sisehallis toimuva merenduse erialamessiga, kus osales üle 1500 eksponendi ja mida külastas ligikaudu 200 000 inimest enam kui 100 riigist.

Mess pole pelgalt jaeklientidele suunatud – see on ka oluline kohtumispaik diileritele ja tootjatele, kes esitlevad uudismudeleid ja tugevdavad rahvusvahelist edasimüüjate võrgustikku. Sel aastal oli märgata suuremat huvi Aasia riikidest, kus otsiti uusi ja huvitavaid paadibrände oma turgudele.

Mis paistis silma?

Paadid muutuvad üha elektroonilisemaks ja luksuslikumaks

Luksus ja kõrgetasemeline viimistlus on klientide seas kõrgelt hinnatud. Tippkvaliteediga sisustusmaterjalide kasutus, nagu väärispuidu, moodsate kergete kõrgsurvelaminaatpaneelide ja mikrofiiberkangaste kombinatsioon loob interjööri, mis võib tunduda isegi hubasem kui kodus. Kered on viimistletud viimse detailini – näiteks CRANCHI 62 FLY on metallikvärvitud ja kõrgtasemel poleeritud. XO EXPLR 44 alumiiniumkere on nii särav, et visuaalselt on pea võimatu tuvastada selle tegelikku materjali.

Paadimaailmas mängivad üha suuremat rolli juhi abisüsteemid. Autotööstusest tuntud 360-kraadine kaamerasüsteem on nüüd saadaval ka paatidele nagu XO 44 EXPLR, mille Garmini lainurkkaamerad on paigaldatud vööri, ahtrisse ning tüür- ja pakpoordi. Joystick-manööverdussüsteemid on muutunud kättesaadavaks ka ühemootorilistele paatidele – näiteks VIKNES V10 kasutab Yanmari lahendust, mis kombineerib edasi-tagasi käigu ja põtkurid. Kuuldavasti Volvo Penta-l, Mercury-l ja Yamaha-l on ühe mootori joystick-süsteem kas juba olemas või kohe tulemas.

Kaardiplotterid on samuti läbi teinud märkimisväärse arengu – nüüd võimaldavad 25-tollise diagonaaliga ekraanid palju enamat kui pelgalt navigatsiooni. Traditsioonilised lülitite read on armatuurlaudadelt kadumas, kuna digitaalne juhtimine võimaldab funktsioone aktiveerida otse ekraanilt.

Lisavarustuse areng on suurendanud paatide elektritarbimist. Kliimaseadmed, grillid ja gürostabilisaatorid on muutumas standardiks, mis omakorda tõstab pardal toodetava elektri vajadust. Kui seni on voolu tootmiseks kasutatud generaatormootoreid, siis nüüd pakub sellele alternatiivi Mercury, kes koostöös Navico-ga esitles Fathom e-Power süsteemi. See lahendus ühendab Verado rippmootoritele paigaldatud spetsiaalsed generaatorid, liitiumakud, inverteri ja juhtmooduli, võimaldades toota vahelduvvoolu müravabalt ning ilma generaatori hooldusvajaduseta. Süsteemi maksumus on ligikaudu 40 000 eurot (ilma käibemaksuta).

Lisaks toitepoolele on üha olulisem ka paadi seisundi jälgimine reaalajas. Eesti idufirma VoltSense esitles messil nutikat lahendust, mis võimaldab paati paigaldatud andurite abil monitoorida nii akude kui ka teiste oluliste süsteemide seisu peaaegu reaalajas. Kui näiteks kaldavoolukaabel eemaldatakse ja akude pinge hakkab langema kriitilise piirini, pilsipump aktiveerub või ukseandur tuvastab ootamatu avamise, saadetakse omanikule viivitamatu teavitus telefoniäppi. VoltSense lahenduse saab paadiomanik juba täna tellida – vaata lähemalt www.voltsense.eu.

Rippmootorite kasutamine laieneb, kuid sisemootorid püsivad konkurentsis

Kui varem nähti kolme või enama rippmootoriga paate peamiselt Ameerikas, siis nüüd on see trend jõudnud ka Euroopasse. Näiteks XO 44  Schaefer V44 ja Axopar 45 on saadaval nii kahe kui ka kolme rippmootoriga. Samas soovitan kolme 400 hj „tavamootori“ asemel kaaluda pigem kahe Mercury V12 600 hj mootori lahendust. Topeltsõukruvide ja kaheastmelise käigukastiga V12 pakub paremat haaret vees igas olukorras ning on miili kohta ökonoomsem. Sõidumugavus ja jõudlus on samuti märkimisväärselt paremad – need mootorid on omaette klass.

Suuremate mootorjahtide tootjad ning 35-jalaste ühemootoriliste jahtide klass, kuhu kuuluvad näiteks VIKNES V10 ja SKILSØ 35 Panorama, toetuvad jätkuvalt diiselmootoritele. Need mootorid töötavad vaikselt, peidetuna mootoriruumis, pakkudes suurt väändemomenti, mis on suuremate aluste jaoks hädavajalik. Samuti jääb ujumisplatvorm vabaks muudeks tegevusteks, nagu abipaadi hoiustamine, veemänguasjad või wetbar-lahendused.

Uued tegijad ja brändid Kesk-Euroopas

Tänapäevased kesk- ja suurema keskklassi paadid (26–39 jalga) on disainitud nii, et need sobiksid Vahemerel, Ameerikas ja Põhjamaades, võimaldades tootjatel oma mudeleid globaalselt turustada. Selline „crossover“ disain on loonud võimaluse müüa paate üle maailma, muutes BOOT messi tootjate jaoks ideaalseks platvormiks.

Sel aastal tõusid esile mitmed uued ja senisest suurema kohalolekuga paaditootjad Norrast, Rootsist, Soomest ja ka Eestist. Esmakordselt osales Norra suurim paaditootja VIKNES, esitledes uudismudelit VIKNES V10 ning populaarseid mudeleid SKILSØ 35 ja 39. Eestis on SKILSØ juba mõne aastaga kanda kinnitanud, esimene VIKNESimudel on n-ö töös.

Eesti tootjatest olid esindatud nii tööpaatide valmistajad (ALUNAUT, XW Modular) kui ka rannapaatide tootjad (Seastorm – rotovalu tehnoloogia) ning tender/dc/commuter-tüüpi paatide ehitajad (Voog).

Uute tegijatena paistsid silma ka Türgi tootjad, nagu AIATA, Sancak ning Poolast tuli messile täiesti uus bränd – VIRTUE.

Elektri- ja „rohelised“ paadid

Üha enam on selge, et kiire paadisõit elektrimootoriga ei ole veel realistlik lahendus – lihtsalt pole olemas elektriallikaid, mis suudaksid veetakistust ületada pikema aja jooksul (üle 30 minuti). Isegi kui piisav arv akusid paati paigutada, tõuseb hinnalipik niivõrd kõrgeks, et laiem turg ei ole seda valmis aktsepteerima.

Seetõttu keskendutakse väiksematele elektrilistele ripp- ja sisemootoritele, mida saab kasutada ujuvkiirustel, kus müra ja heitgaasid võiksid häirida looduse nautimist.

Elektriliste rippmootorite valdkonnas esitlesid Mercury, Epropulsion ja Torqeedo lahendusi väiksematele rib/tender-klassi paatidele. Rootslaste HWILA 25 paistis silma kui ideaalne valik arhipelaagi-sarnases keskkonnas liiklemiseks, pakkudes vaikset ja heitmevaba sõitu  loodussäästlikul viisil.