Technonicol krooniti ORC avamerepurjetamise Euroopa meistriks, Sugar 3 neljas

Fotod: Janis Spurdzins

Hispaania kuninga karikas – Copa del Rey 2025

Tekst: Piret Salmistu & Mati Sepp

Laupäeval, 2. augustil lõppes Mallorca saarel Palmal 43. Copa del Rey MAPFRE regatt, kus sel aastal jagati ka ORC Euroopa meistritiitleid. Eesti jaoks lõppes regatt suurepäraselt – Mati Sepa juhitud meeskond jahil TECHNONICOL (X-41 mod) tõi Eestisse ORC Euroopa meistritiitli. Samas klassis saavutas Ott Kikkase meeskond SUGAR 3 (Italia Yachts 11.98) 34 jahi konkurentsis neljanda koha.

TECHNONICOL näitas kogu nädala jooksul stabiilset ja kõrgetasemelist purjetamist. Eestlased võitsid kaks sõitu, lõpetasid kahel korral kolmandana ja kahel korral neljandana. Kuigi seitsmendas sõidus tuli vastu võtta 26. koht, mis läks mahaviskesse, säilitati kontroll kogu regati vältel. Viimase päeva 7., 5. ja 3. koht kindlustasid neile ORC Euroopa meistritiitli. Nende järjekindlus tihedas ja professionaalses konkurentsis osutus võidu saavutamisel määravaks.

Ott Kikkase SUGAR 3, mille roolis oli Sandro Montefusco, alustas tugevalt, võites avameresõidu ja ühe lühirajasõidu ning oli korduvalt esikolmikus. Kuid mitmed kahekohalised finišid, eriti tulemused 11. , 5. ja 16., mõjutasid tugevalt nende üldarvestust. Lõppkokkuvõttes lõpetasid nad neljandal kohal, jäädes poodiumilt napilt välja, ent olles kogu nädala vältel selgelt konkurentsis.

Kõik teisele, kolmandale ja neljandale kohale tulnud meeskonnad olid TECHNONICOLI peamisteks rivaalideks. Itaalia SIDERACORDIS (X-41), mille roolis Pier Vettor Grimani, püsis pidevalt pildil, kuid lõpetas lõpuks seitsme punktiga eestlaste järel.

Regati alguses säranud Itaalia GUARDAMAGO (Italia Yachts 11.98) Massimo Romeo Piparo juhtimisel ei suutnud viimastel päevadel oma head hoogu säilitada. Eriti valusaks osutus 15. koht viimase võistluspäeva esimeses, mis langetas nad lõpparvestuses kolmandaks.

Mati Sepp: „See on meie jaoks tohutult suur asi – võita Copa del Reyl Euroopa tiitel! See on Vahemere piirkonna suurim purjetamisvõistlus – kõige paremini korraldatud ja parimate tuultega. Meie jaoks on siia tulla ja võita lihtsalt meeletu. See on nagu unistus. Hämmastav tunne. Ma arvan, et meie edu võti on see, et oleme kamp sõpru, kes purjetavad lõbu pärast ja naudivad seda täiel rinnal. Täna oli raske päev, sest esikolmiku vahel oli konkurents väga tihe. Tuul soosis võib-olla täna meid veidi rohkem, kuna meil on suurem jaht. Aga kogu aeg oli pingeline. See on suur asi ka Eestile – me oleme väike riik teiste suurt purjetamisriikide seas. Ja meil oli kaks Eesti jahti nelja parima seas! Olen oma riigi üle väga uhke. Täna tähistame, aga juba homme algavad ettevalmistused Tallinnas toimuvaks Garmin ORC maailmameistrivõistluseks – tihe suvi jätkub!“

ORC C-klassis teenis hõbemedali Saksamaa EARLY BIRD (Cape 31), mille meeskonnas purjetas ka eestlane Taavi Valter Taveter. Kogu nädala regati liider olnud EARLY BIRD jäi viimaste päevade vaiksemates tuultes konkurentidele alla ja klassi tiitli võitis Hispaania meeskond NUNOTO CAFIVER (Vrolijk 37).

Copa del Rey teekond võiduni kapten Mati Sepa sõnadega:

Purjetamise hooaeg on tõusnud oma haripunkti ja kaks selle aasta kõige suuremat ja olulisemat regatti sõidetakse järjest, Copa Del Rey Hispaanias 28. juulist  3. augustini, mis on ühtlasi ka Euroopa meistrivõistlused, ja kohe järele maailmameistrivõistlused Tallinnas 8.–16. augustil.

Copa Del Rey on Vahemere suurim, olulisim ja glamuurseim regatt, mida kaunistab Hispaania kuninga, kes ise on ka entusiastlik purjetaja, osalemine jahil Aifos. Kahjuks kaasnevad sellega ka mehised turvanõuded, nii et sadamas liikleb turvamehi sama palju kui purjetajaid, aga selle eest on regatt ajakirjanduses kõvasti pildis.

Võistlejate koosseisu poole pealt on stardiliin professionaalidest rammus ja tase on viimaste aastate kõrgeim, kus lisaks eurooplastele on esindatud tugevalt ka Argentina, Brasiilia ja Ameerika Ühendriigid.

Grupis B stardivad ka kaks kõva Eesti tiimi, paljukordne ORC maailmameister ja Euroopa meister Sugar 3 ja lisaks X-41 Technonicol, kus võistleb Shadow tiim. Seega saab siin selgeks ka parim eestlaste võistkond välisvõistlustel aastal 2025. Kui Sugaril lisavad sooritusele power’it itaalia taktik Simone Ferrarese ja roolimees Sandro Montefusco, siis Technonicolil on puhas Eesti võistkond, kus kogemusi samuti jagub, sest Technonicol on tulnud X-41 klassis maailmameistriks ja oskab X-41-st välja pigistada maksimumi. Avapäeva esimene start näitas et Technonicol ja Sugar püsivad kõrges konkurentsis kenasti sees ja Tehnonicol saavutas 4. koha ning Sugar oli 6. väga keerulistes heitlikes tuuleoludes.

Meie offshore kulges mööda randu ja kuumasid kaljusid, kus korra puhus siit ja kohe sealt. Arvestades offshore’i suurt kaalu, siis laguneda sellel üritusel ei tohtinud. Kui välja jätta üks leelaini ülehinnang, kus kaotasin paar minutit, siis ülejäänud sõidus edenesime bravuurselt, eriti võimsalt tirisid allatuules meie uued gennakerid ning jätsime teised X-41-d kaugustesse täppideks. Küll aga rippusid sabas paar Italiast, nende hulgas Eesti Sugar ning argentiinlaste 39-jalane eriprojekt, kelle eest ära me piisavalt ei sikutanud, aga 4. koht offshore’il kus võib kõike juhtuda, on väga hea alus, et edasi toimetada ja mahaviske sõitu meil veel (loodetavasti) ei ole.

Rajavõistluse kahes stardis stabiilsema meretuulega tulid kiire jahi trumbid esile, kui teised pidid kõvasti traffikus madistama, siis meie saime liigelda omasoodu ning ainult natuke sõltus sellest,  kas tuul tugevneb eest või tagant. Kui esimesele sõidul saime eest värsket, siis teises stardis said tagumised pagi ja meie kohad vastavalt sellele 1. ja 3.

Copal liidriks olek maksab aga oma hinda ja meid võeti kaldal ette ning oli tunda õhus rammusat Hispaania survet, et mismoodi te siis nüüd nii siin kimate. Kaalumisel aga selgus, et kõik ongi nii nagu paberites, meie jaht oli isegi 30 kg raskem, seega olime õiged mehed. Kogu protsess lõppes õhtul pimedas. Kuluaarides aga oli kuulda, et hispaanlastele sihuke asi ei meeldi, kui võõramaa mehed kõvemaid poognaid võtavad. Nii et eks me pea siis ekstra ettevaatlikud olema. Seeriaga 4.4.1.3. on hea edasi minna ja proovida hoida samasugust konservatiivset joont nagu siiani. Õnneks Sugar näitab samuti, et Eestis purjetada osatakse, nii et hispaanlastel on aeg harjuda sinimustvalge lipuga.

Copa del Rey hakkab jõudma finišisirgele ja tänane päev sisaldas emotsioone kõrges kaares. Kahes esimeses sõidus tegime suurepärased stardid ja sõitsime välja kohad 1. ning 3., aga kaks Italiat rippusid sabas nagu takjad ning itaallased said kohad 2. ja 2. ning Eesti konkurent Sugar võttis sõitudes kohad 3. ja 1. Seega mehine viik. Kolmandas sõidus aga hakkas juhtuma nii, et sädemed lendasid üle mere ja interneti avarustesse. Sellel võistlusel eksisime esmakordselt poole valikul ja traditsiooniline vasak ei kandnud ning ülemises märgis oli koht kuskil keskel, kust meie hinnangul terendas lõpuprotokollis koht maksimum esikuue piiril, kui samal ajal Italiatel paistis kätte 1. Sugar ja 2. itaallased. Meie jaoks talumatult kehv positsioon, sest siis olnuks vahe mõlema jahiga paar punkti nende kasuks ja meist endast enam viimasel päeval kõik ei sõltunuks. Seega tuli midagi ette võtta. Avangu tegid Italiad ise, sest halssisid üleval märgis läbi suurte varjude ning pidurdasid ennast korralikult, lastes meid mööda. Edasi oli meie plaan pragmaatiline. Meil oli varus 4. koht, Sugaril 11. ja itaallastel 21. Meie otsus oli võtta käsile jaht, kes eespool (Sugar), arvestusega, et nemad võtavad ette tagapool olevad itaallased ja sedasi pidurdada nende mõlema edenemist alla 4. koha, mis meil varus. Meie suureks üllatuseks Sugar loobus itaallaste kontrollimisest ja üritas meie haardest vabaneda, mis ei ole võimalik, sest meie jaht on kiirem. Väga küsitav taktika match race’i võtetega kursis oleva taktiku Ferrarese poolt. Meie aga valisime kahest heinakuhjast selle kes ees, lootusega, et teine ei võida sõitu. Peaaegu nii ka lõpuks läks, kus Sugar sai sisse kõige kehvema 16. koha, mille asemele läks tabelisse 11. koht ja meie võtsime enda varudest 4. koha ja venitasime vahe kaheksa punkti peale, mida on nendel homme juba väga keeruline tagasi võistelda. Itaallastega on vahe aga üks punkt ja seega fokuseerime homme oma sügava tähelepanu nendele.

Copa del Rey 2025 finaalipäev oli tihe ja terav nagu suurte regattide finaal peabki olema. Meie hammaste teritamine Sugar tiimi turjas leidis laialdast vastukaja ja siinjuures tahan tervitada kõiki pehmeid ja viigitud paraadpurjetajaid, kes arvavad, et piisab vaiba lahti rullimisest ja edasi on rõõmus ja tore. Nii võitmine ei käi. Tasub vaadata näiteks Ben Ainslie tegemisi: kui oli vaja kedagi tampida, siis seda ka tehti halastamatult ja kompromissitult. Selleks et aru saada, et tiitlivõistlus ei ole patseerimine pargis, tuli korraldada esimest korda ajaloos meistrivõistlused paralleelselt Copa regatiga ning ajaloo üks kõike kõrgema tasemega ORC regatte sai teoks. Sellise survega jäi glamuur hätta ning oli vaja terasest närve ja mõtlemiskiirust tasemel, mida väga tihti kohtab World Match Race Touril. Seal ei ohi keegi, kui mõne silmaka saab. Meid taoti viimasel päeval kättemaksuks kõikidest torudest, itaallased ja hispaanlased olid kenasti oma rahva eest väljas ja kõik, kes ulatasid, meile ka vajutasid. Sellest aga ei piisanud. Sellest ei piisanud kohe üldse, sest meil oli igale löögile vastus valmis, ja meie jaht ning meie purjed tõmbasid nii, nagu oleks rong möllanud trammipargis. Meie meeskond kannatas endale grammigi halastamata ja me kiskusime selle VÕIDU TANGIDEGA SEINAST VÄLJA! COPA DEL REY 2025 on MEIE OMA! See on puhtalt EESTI oma!

Eesti purjetamine on ülikõva! Piisavalt tasemel, et seista Hispaania kuninga kõrval võrdsena suurte purjetamisriikidega. Suur tänu meeskonnale! Suur tänu perekondadele, kes oma mehi toetasid!