Paadiga Pihlalaiule

Kohe alustuseks tuleb ära mainida, et Eesti vetes on kolm Pihlalaidu ja kõik need asuvad ümber Saaremaa. Isehakanud hiidlasena tahaks nüüd öelda, et saarlased on vaimuvaesed ja laidudele nimede panemisel väga ideeviljakad pole olnud. Kui asja kaugemalt kui Hiiumaalt vaadata, siis on nimevaliku ilmselt põhjustanud laidudel kasvavad või kunagi kasvanud pihlapuud. Seekordne artikkel räägib Soela väinas olevast Pihlalaiust.

 Vikipeedia ütleb, et Pihlalaid on Saare maakonnas Saaremaa vallas Pammana küla alal Soela väinas asuv 6,64 hektari suurune saar (laid). Laiu rannajoone pikkus on 2 kilomeetrit. Saare koordinaadid WGS 84 süsteemis on 58° 39′ N, 22° 33′ E. Laid asub 1,5 kilomeetrit Pammana ninast loodes. Laid on kaetud rohttaimestikuga ja osaliselt madalate puude ja kadakatega.

Maakeeli väljendades jääb Pihlalaid Saaremaal asuvast Pammana ninast ainult poole kilomeetri kaugusele põhja suunas ja Hiiumaal asuvast Sõru sadamast 5 km lõuna suunas. Sõru Merekooli lapsed käivad Optimistidega meritsi Pihlalaiul igal suvel piknikku pidamas. Nõukogude ajal oli laiul merepiirivalve tehnilise vaatluse posti kompleks, kuhu kuulus kümmekond hoonet. Neist kahel on veel alles katuse riismeid, kolmel hoonel on alles erinevas lagunemisastmes müürid. Laiul olevad rajatised on praegu eraomandis.

Käisin Pihlalaiul selle aasta juuni keskpaigas, õigem oleks öelda, et Pihlalaiu ääres. Pihlalaiu rannale lähenedes tõusis sealt üles meeletu linnuparv ja paratamatult tuli seoses sellega meelde Alfred Hitchcocki õudusfilm „Linnud“. Laiu lääneotsa olid vallutanud kormoranid, keskpaiga kajakad ja tiirud ning idaotsas laiutasid luiged. Veidi järele mõelnud, jõudsin järeldusele, et kormoranid situvad pähe, tiirud ja kajakad ründavat lennult pead nii et veri taga, aga luige käest võid lihtsalt peksa saada, kui liiga lähedale minna. See viimane variant tundus kõige inimlikum, sellepärast läksin Pilalaiu kagutipus foto tarbeks korraks paadist kaldale. Luiged vaatasid mind küll kahtlustava pilguga, aga ükski õnneks kallale ei tulnud.

Pihlalaiule saab üsna suure alusega läheneda lõunaküljest ja sõita vööriga praktiliselt kaldasse välja. Pihlalaiu lõunaküljes on nimelt 5 m sügavune ja umbes 15 m laiune kanal, mida pole märgitud ühelegi merekaardile. Ainult Google Earthist saab sellest mingisuguse ähmase ülevaate. Kanalisse saab siseneda lääne poolt alusega, mille süvis jääb alla 1,5 m. Kuidas täpselt, selleks kaarti pole, tuleb juhinduda kõhutundest või käia väikese paadiga maad kaemas. Kuidas too kanal tekkinud on, sellele ma internetiavarustest ühtegi mõistlikku seletust ei leidnud. Tundub, nagu oleks see Vene ajal kaevatud, ainult mõistmatuks jääb, miks meri seda täis tassinud pole.

Pihlalaid on oma olemuselt atoll, mille keskkohas laiutab laguun ja lõuna poolt on see avatud merele. Atollilaguuni sügavus on keskeltläbi üks meeter ja silma järgi võiks see olla ideaalne haugi ja ahvena elupaik. Põhjas on heledad ja tumedad laigud, just nagu peab. Loopisin seal terve tunni spinningut, aga tulemus oli null – ju ei oska püüda. Lisaks ahvena, haugi ja säina puudumisele puudusid sealt ka ogalikud ja kõik muud väikesed kalad, mis on seletatav kormoranide ja kajakate rohkusega saarel. Ometi oli sinna laguuni keegi võrgu pannud. Kümmekonna meetri kauguselt läbi selge vee võrku vaadeldes ei tundunud seal ühtegi kala olevat.

2007. aastal kirjutas ajaleht Saarte Hääl, et Pilguse mõisa omanikul Tiit Arrol on plaan rajada Soela väinas asuvale Pihlalaiule puhketeenuseid pakkuv kompleks koos sadamakohaga. Sellest plaanist kahjuks midagi välja ei tulnud. Helistasin käesoleva artikli kirjutamise ajal ka hr Arrole ja proovisin uurida, miks äriplaan vett vedama läks, aga mees seda kommenteerida ei soovinud. Sain teada, et Arrol Pihlalaiul enam mingit kinnisvara ei ole.

Kuna Pihlalaid asub Pammana hoiualal, on saar looduskaitseliselt väga oluline. Loodukaitsja Tõnu Talvi sõnul on laid mitme haruldase linnu pesitsusala, kokku on laiult pesitsemas leitud 41 liiki linde. Näiteks asub seal Eesti üks olulisemaid naaskelnoka pesitsuspaiku.

Omaette kurioosum oli see, et 2000-ndate aastate alguses tegeles Pihlalaiu müügiga  Austraalias registreeritud internetilehekülg LuxuryRealEstate.com. Saare hinnaks oli märgitud toona 449 000 eurot (ca 7 000 000 krooni). Firma sõnul ei ole saarel elektrit ega ka kanalisatsiooni. Voolu saab toota diiselgeneraatori abil. Saarel on heas korras saun, mille laval istudes avaneb imeline vaade merele. Lisatud on, et kohalik vald on igati abiks saare arendamisel ja aitab vajadusel kõigiti. Saart ümbritsev laht olevat väga hea Euroopa angerja püügikoht. LuxuryRealEstate kodulehelt on võimalik osta saari ka teistesse maailma paikadesse.

Kuna ma Pihlalaiule reaalselt jalutama minna ei julgenud ja ilmselt poleks lindude pesitsusajal ka tohtinud, siis taimestikku mul väga lähedalt vaadelda ei õnnestunud. Eemalt vaadates oli saar suht lage ja ainult selle edelatipus kasvasid mõned suuremad puud, mille kormoranid olid vallutanud ja suuremalt jaolt välja suretanud. Kokkuvõtvalt olid emotsioonid ühtmoodi helged ja õudsed. Õudu tekitasid kormoranid ja kajakad, kes saare täielikult oma valdusesse olid haaranud. Samuti tundus natukene õudne saare lõunakülge jääv kanal, mille sügavikust tundus kohe mingi jube elukas välja ronivat. Samas oli aga ümber saare ilus helesinine meri koos lumivalge liivapõhjaga, mis tundus nagu pilt mõnest Lõunamere saarest. Järgmine kord plaanin Pihlalaiule minna septembris, äkki avastan siis midagi uut ja saan ka mõne kala. Kes aga Pihlalaiul käinud pole, siis soovitan kindlasti minna. Avanevat vaatepilti pole sõnadega võimalik edasi anda, seda peab ise nägema.