Kaliforniast Hawaiile

Tekst ja fotod: Katrin Savomägi ja Urmas Dresen

Kui Kalifornia meremuuseumid olid suuremas osas avastatud ja üle vaadatud, siis tundus igati kohane lennata Los Angelesest Honolulusse, mis näis täiesti käeulatuses olevana. Tegelikult oligi ja ligikaudu viis tundi lendu mõnevõrra väsinud väljanägemisega lennukis ja enamjaolt mornide nägudega meestest lennusaatjatega möödus siiski õnneks üsna ruttu. Lillevanikuid saabujatele kaela ei riputatud, pigem tuli kiirelt tegutseda, et rohkete puhkust veetma sõitvate ameeriklastest turistide vahelt takso leida ja hotelli sõita. Sõit pimedas tundub alati pikem kui päevavalges ning kulus omajagu aega, kuni teede ja majaderägastiku vahelt hakkas paistma filmimaailmast tuntud rannasiluett. Hiljem õhtuti Honolulus jalutades sai tunda omalaadset lahedat õhkkonda, mida tekitavad inimesed, kellel hetkel on meeles ainult puhkus ja uue maailma avastamine. Nagu imeväel toimus ka ümberriietumine Hawaii värvikirevatesse puhkerõivastesse ja naistel tekkisid juustesse lilled. Tulnuna Kaliforniast, mis polnud siiski sel aastaajal veel mitte ülemäära soe, mõjus siinne kliima kohe eriti teretulnult. Hawaii külastamine on tegelikult kogu aeg kuskil ajusopis tiirelnud ja oodanud õiget aega teostumiseks, mis siis 2024. aasta jaanuari algul ka juhtus. Siin on tegemist olnud kindlasti ka kohaliku muusikaga, mille meloodiad on mõjunud kutsuvalt ja loonud omaette kujutluspildid. Seega oli tegemist siiski mingil määral ettekavatsetud hüppega Vaikse ookeani põhjaossa, mille teostumine polnud Kalifornia tuuri alguses küll sugugi selge. Paraku sai ajapuudusel avastatud vaid Oahu saart, kus paikneb saarestiku pealinn Honolulu. Pealinna staatus tuli aastast 1845, linna esialgne nimetus oli aga Kou, mis tähendabvaikset sadamat.