Riigilaevastik soetas oma flotilli juba teise tiivikliuguri

Fotod: Riigilaevastiku kogust

Millega on tegu, käisin uurimas Riigilaevastikus peadirektor Andres Laasmaa käest.

Tiivikliugur kvalifitseerub veesõidukiks, aga sellega saab sõita väga edukalt ka mööda jääd ja lund ning isegi sellisel ajal, kui osa veekogust on vabaveega ja osa jääs. Tiivikliugur toetub vastavalt oludele kas vee-, jää- või lumepinnale täispuhutavatel pontoonidel, mis omakorda on kaetud plastikuga. See tähendab, et ta istub kindlalt veel või jääl. Tiivikliugurit liigutab, nagu nimigi ütleb tiivik, mis on oma tööpõhimõttelt sarnane lennukipropelleriga. Põhjus, miks Riigilaevastik sellise sõiduki tellis, on, et Riigilaevastik peab erinevatele riigiasutustele pakkuma sõltumata jää- ja ilmastikutingimustest erinevatel veekogudel erinevate ülesannete täitmiseks transpordivõimalust ehk ka sellistes oludes, kui laevadega enam sõita ei saa ja jääolude tõttu pole mööda jääd liikuda veel võimalik. Siis on vaja erinevate Keskkonnaameti ja PPA ülesannete täitmiseks just sellist sõiduriista nagu on tiivikliugur, mis suudab niisugustes kahtlastes vee- ja jääoludes liigelda. Pole võimalik üheselt öelda, kas hõljuk on tiivikliugurist parem, kuna mõlemal on teatud oludes omad eelised. Selge aga on, et tiivikliuguri ülalpidamise kulud on võrreldes hõljukiga oluliselt soodsamad ja mõistlikumad. 

Kõne all olev tiivikliugur soetati riigihanke korras ja kõige soodsama pakkumise tegi kodumaine tootja Piiroja Invest OÜ, eesotsas endise jalgpallikuulsuse Raio Piirojaga. Seni Eestis ehitatud tiivikliugurid on ennast jõudnud lähiajaloos juba tõestada. Üks sarnane tiivikliugur on Riigilaevastikul täna juba olemas ja see on Keskkonnaameti käsutuses. Tegu on universaalse veesõidukiga, mida saab auto järel treileril vedada sinna, kus teda parasjagu vaja on. Tiivikliugurit saab edukalt kasutada nii merealadel, Peipsil kui ka väiksematel veekogudel. Uue tiivikliuguri tööpiirkonnaks jäävad idapiiri alad. Proovime, katsetame ja parimaks tulemuseks on see, kui meie partnerid riigiametid saavad edukalt oma tööülesandeid täita.

Tiivikliuguri näol on seaduse mõistes tegu väikelaevaga, aga see nõuab lisaks väikelaeva juhtimisoskusele veel erioskusi. Selliseid erioskusi on võimalik õpetada igale inimesele, kellel on väikelaeva paberid olemas. Riigilaevastiku ülesanne on korraldada tüübikoolitus inimestele, kes tiivikliugurit reaalselt juhtima hakkavad. Riigilaevastiku ülesanne on pakkuda välja platvorm ja koolitus ja see, kes seda reaalselt kasutama hakkab, selgub juba töö käigus. Näiteks kasutab PPA täna põhiliselt ristkasutuses olevaid hõljukeid, aga vahel ka juba olemas olevat tiivikliugurit. Millal mida kasutada, sõltub ametites töötavate professionaalide otsustest. Riigilaevastik ise meeskonda tiivikliuguri tarbeks palgal pidama ei pea, see on komplekteeritud nii, et oskaja inimene saab sellega ka üksi opereeritud.

Kui tiivikliuguril peaks juhtuma mingi tehniline rike või avarii, siis remont ja hooldus kuuluvad Riigilaevastiku haldusalasse. Tiivikliuguri komponentidena on kasutatud üldlevinud sõlmi, jõuallikat ja mehhanisme, nii et hooldus ja remont ei ole ühe kindla remondiettevõtte pärusmaa. Kui kaua selline tiivikliugur ekspluatatsioonis vastu peab, selle kohta ajalooline tõde puudub. Ameerika soodes rohkelt kasutust leidnud metallkerega tiivikliugurite kasutusiga meie tingimustesse sobiva plastikuga kaetud pontoonidega tiivikliuguri elueaga otseselt võrrelda ei saa, ilmselt jääb Ameerika oma peale. Küll on aga meie tiivikliuguriga oluliselt pehmem sõita. Eks aeg näitab, kui palju tuleb pontoon- ja plastikkomponente elutsükli jooksul välja vahetada. Tegelikult peaks olema tegu pikaealise sõiduvahendiga ehk kasutusaeg võiks olla sama nagu ühel korralikul kaatril. Tiivikliugur sisaldab terve hulga inseneritööd. Tiivikliuguri suurim eelis hõljuki ees on, et temaga saab sõita üle jäälahvanduste, kus on püsti teravad jäätükid. Hõljukiga võib juhtuda nii, et terav jää lõhub õhkpatja hõljuki all hoidvad kangast detailid ära, õhkpadi kaob ja hõljuk vajub kõhuli kas vette või rüsisse ja seda on siis sealt väga keeruline kätte saada. Tiivikliugur sõidab ilma vigastusteta sellisest muretult üle ja sellega ei juhtu midagi.

Tänane teadmine ütleb, et tegemist on väga hea ja optimaalse tööriistaga. Riigilaevastikul on plaan neid tulevikus juurde soetada. Plaani teoks saamiseni läheb veidi aega ja see sõltub sellest, kui heast küljest tiivikliugurid ennast näitavad. Tundub, et tulevikus tuleb seda aega, kui vesi pole vedel ega tahke, aina juurde.