TIIT NÕU – MEES, KELLELE MERESÕIT SOBIS

NÕU, Tiit (6. VI 1944 Tallinn), purjetaja ja jääpurjetaja, Ülo N. vend. Lõpetas 1963 Tallinna 18. keskkooli ja 1968 Tallinna Merekooli. Hakkas purjetamist harrastama ja jääpurjetamist 1958 Kalevi Jahtklubis Olev Roosma, Ernst Kuzmanovi ja Kalju Toomara juhendamisel. Võitis NLiidu jääpurjetamismeistrivõistlustel 1964–80 12 m² ja 8 m² vabaklassis 6 medalit: 2 hõbedat ja 4 pronksi; tulnud 1966 ja 1967 12 m² vabaklassis Eesti meistriks. 1975–83 5-kordne Eesti meister avamerepurjetamises. Tulnud aastatel 1966, 1968 ja 1980 võitjaks Balti mere karikavõistlustel. Osalenud 1982 koos kaugsõidukapten Ants Lohuga Eesti avamerepurjetamise ajaloos esimese jahtkaptenina Eesti Merelaevanduse jahil Linda Cutty Sark’i regatil, hiljem olnud samal regatil Tormilinnu kaptenina aastatel 1984–1991. Meistersportlane jääpurjetamises ja purjetamises (1964) ning suurmeister avamerepurjetamises (1982). Töötanud 1968–95 tüürimehena, vanemtüürimehena ja kaptenina Väinamere parvlaevadel, hiljem kaugsõidukaptenina Eesti ja välislaevadel. Kuulunud Purjespordiföderatsiooni presiidiumi ja olnud avamerepurjetamiskomisjoni aseesimees. Olnud 2009–2014 Paldiski Põhjasadama sadamakapten ja Mereklubi Rogerwiek juhatuse liige. Avaldanud purjesporditeemalisi kirjutisi ajakirjades Horisont ja Eesti Meremees.

Elasin Tallinnas tollase nimega Nikonovi, praegusel Soo tänaval. Esimest korda tulin Piritale Kalevi Jahtklubisse koos Valmi Velloga. Õppisime temaga ühes klassis. Olin tollal 5. klassi minemas. Oli suve lõpp, läksime esmakordselt Tallinna lahele Draakonklassi jahiga Viire. Peale Vello ja minu oli kaasas veel üks klassivend Ants Allikmaa. Mulle hakkas see asi kohe meeldima. Draakoniga sai hiljem ka võisteldud. Olin paadis koos kahe naisega. Mina olin üheks soodimeheks. Roolimees oli igavesti käre, sain talt ikka kõvasti võtta.