74-aastane Draakon naasis pärast põhjalikku taastamist merele

Kui 1952. aastal Taanis ehitatud Vivi II Hiiumaale restaureerimisele jõudis, seisis ees kaks aastat tööd enam kui 70-aastase puujahi taastamiseks. Nüüd on Eesti Draakoni-fliidi vanim jaht taas vees. Eelnevalt tuli aga taastada kere ja puitkonstruktsioonid, hinnata vanade detailide seisukorda ning leida tasakaal selle vahel, mida ajaloolisest jahist säilitada ja kus võtta kasutusele tänapäevased lahendused.

Draakon on 1929. aastal Norra jahidisaineri Johan Ankeri loodud 8,9 meetri pikkune kiiljaht, mis kuulus aastatel 1948-1972 ka olümpiaprogrammi. Draakonitega võisteldakse aktiivselt tänaseni ning aastakümnete jooksul on jahte küll edasi arendatud, kuid samas fliidis võib endiselt kohata nii vanu puidust aluseid kui ka uhiuusi Draakoneid.

Vivi II valmis 1952. aastal Koldingis ning kandis toona purjenumbrit DEN 122. Jahi esimene omanik oli Taani arhitekt ja purjetaja Noes Petersen, kelle tellimusel Pedersen & Thuesen selle ehitas. Omanike andmetel oligi Vivi II esimene Pedersen & Thuesenis ehitatud Draakon – just sellest tehasest kujunes hilisematel aastatel üks tuntumaid puidust Draakonite ehitajaid.

Enne Eestisse jõudmist asus Vivi II Itaalias. Jaht oli küll terviklik, ent vajas põhjalikku taastamist ning enne Eestisse toomist oli vaja selgusele jõuda, kuidas enam kui 70-aastane kere vees käitub ja millises seisus jaht tegelikult on.

Proovisõit Itaalias

Vivi II lasti prooviks vette maailmakuulsal Garda järvel, kus pikalt kuival seisnud alus oli kohe probleemiga silmitsi: puit oli kuivanud ja kokku tõmbunud ning plangutuse vahelt tuli esialgu sisse nii palju vett, et pump pidi pidevalt töötama.

„Käisime öö jooksul mitu korda kontrollimas, kas pump töötab ja jaht ikka vee peal püsib,“ meenutab Vivi II omanik, kes ise aktiivset avalikkuse tähelepanu ei otsi.

Pikalt kuival seisnud puit hakkab teadaolevalt vees taas paisuma ja plangutuse vahed tõmbuvad järk-järgult kokku. Nii läks ka Vivi II-ga – mõne aja möödudes hakkas kere vett pidama ning jahiga sai Garda türkiissenisel veel ka purjetada.

Samal ajal toimus Garda järvel ka Draakonite võistlus, mis andis võimaluse Vivi II omadusi teiste jahtidega võrrelda. Seal purjetades saadi aru, et Vivi II-l on võistlusjahina potentsiaali.

Pärast proovisõitu oli jahi seisukorrast piisavalt selge pilt ees, et taastamise kasuks otsustada. Vivi II toodi Itaaliast Eestisse ja viidi Hiiumaale paadimeister Andrus Padu juurde, kelle käe all algas ligi kaks aastat kestnud restaureerimine.

Taastamistööd ei möödunud üllatusteta

Vivi II puhul vajasid kõige rohkem tööd kere, põhi ja puitkonstruktsioonid. Nagu ikka, selgub iga vana puujahi taastamisel vajaliku töö tegelik maht sageli alles siis, kui alus täiesti lahti võetakse. Nii tuli ka Vivi II puhul töö käigus otsustada, milliseid osi saab säilitada ja millised tuleb tugevuse või ohutuse tõttu uuesti valmistada.

Otsus Vivi II taastada oli küll algusest peale tehtud, ent töö käigus tuli lihtsalt järjest juurde kohti, mis vajasid esialgu arvatust põhjalikumat sekkumist.

Kui seisukord lubas, siis võimalikult palju algupärast. Küll aga valmistati vanade eeskujul uuesti need osad, mille tugevuses enam kindel olla ei saanud. Kuna Vivi II pidi pärast taastamist uuesti purjetama ja võistlema hakkama, sai jaht ka tänapäevase taglastuse ja muu varustuse, mida on kõrges konkurentsis kaasa tegemiseks vaja.

Osa vanast metallfurnituurist võeti restaureerimise käigus maha, sest tänapäeva Draakonitel neid detaile enam ei kasutata. Tänu sellele jõudis tükike Vivi IIst ka ringiga tagasi Taani – üks aluse originaaldetail kinnitati Hiiumaa rannast leitud triivpuidule ja kingiti jaanuaris Eestis riigivisiidil viibinud Taani kuningale Frederik X-le. Kingitusel oli ka isiklik seos, sest Frederik X on ise Draakon-klassi jahiga purjetanud ning tunneb seda pika ajalooga klassi hästi.

Hiiumaalt Pirita jahisadamasse

Pärast ligi kaks aastat kestnud tööd toodi Vivi II Hiiumaalt Pirita jahisadamasse, kus taastatud jaht taas vette lasti, sh uude kodusadamasse jõudis 1952. aastal ehitatud Vivi II Draakonite võistlusklassi nimisponsori Range Roveri slepis.

Range Rover on Eesti Draakonite kõrval olnud juba aastaid ning Inchcape Estonia turunduse ja kliendikogemuse valdkonnajuhi Katre Kärneri sõnul on koostöö keskmes olnud soov ajaloolise jahiklassi võistluselu Eestis edendada.

„Draakon on väärika ajalooga klass, kus Eestis käib aktiivne võistluselu ja karikasari. Nii nagu Range Rover väärtustab traditsioone ja pikaajalist pärandit, peame oluliseks toetada klassi arengut ning tuua selle juurde uusi purjetajaid. Vivi II lisandumine on siinkohal kindlasti üks lõppeva purjetamishooaja põnevamaid sündmusi,“ märkis Kärner.

Vivi II taas võistlustules

Vivi II ei pidanud pärast taastamist kaua sadamas seisma. Septembri keskel toimunud Range Rover Draakoni Eesti Karikasarja viimasel etapil läks enam kui 70-aastane jaht teiste Draakonitega võistlustulle ning lõpetas väärikalt pjedestaalil – teisena.

Omaniku sõnul kaob pika ajalooga puupaadi puhul tunne või õigemini kihk, et kogu aeg oleks uuemat mudelit vaja. Kui 1952. aastal ehitatud jaht purjetab endiselt hästi, muutub vanus pigem väärtuseks kui puuduseks. Puujaht nõuab küll rohkem hoolt, kuid sellel on ka oma tunnetus – purjetades on tunda puidu häält ja jahi liikumist ning kõige parem viis ajaloolist jahti säilitada on kasutada seda eesmärgil, milleks ta kunagi ehitati.

Pirita jahisadam jääbki nüüdsest Vivi II kodusadamaks ning alust ootavad ees nii regulaarsed purjeretked kui ka regattidel osalemine ja mõõduvõtud teiste Draakonitega. Nii nagu Vivi II (aja)lugu kannab edasi Draakon-klassi pikka pärandit, elab Range Rover kaasa jahi järgmistele peatükkidele ning soovib meeskonnale kindlat kurssi ja soodsat taganttuult!