Eesti Polaarklubi konverents tõi Tallinna Arktika ja Antarktika tippteadlasi üle maailma

FOTO: Eesti Polaarklubi

28.–29. novembril 2024 toimus Tallinna Kultuurikatlas rahvusvaheline polaarkonverents “Arctic and Antarctic Science Cooperation in a Changing World”, kus käsitleti nii Arktika kui ka Antarktika teadusuuringud praeguses muutunud olukorras. Eesti Meremuuseumi ja Eesti Polaarklubi korraldatud konverents tähistas ühtlasi Polaarklubi 40. juubelit.

Konverents tõi kokku üle saja teadlase, eksperdi ja huvilise kogu maailmast, et käsitleda polaaralade kiireid keskkonnamuutusi ja nende mõju globaalsetele süsteemidele. Konverents pakkus tipptasemel ettekandeid ja arutelusid, pakkudes uusi teadmisi ja olulisi perspektiive. Osalejad rõhutasid rahvusvahelise koostöö üliolulist rolli väga erinevates polaarteaduse valdkondades.

Arktika-teemalistes ettekannetes keskenduti eelkõige Teravmägedele, kus  aktiivselt tegutsevad paljud Eesti teadlased. Antarktika uuringute areng, polaarteaduse üldised väljakutsed ning Arktika põlisrahvaste olukord olid samuti fookuses. Eriti hinnati Eesti Välisministeeriumi ja Kliimaministeeriumi panust, mis rõhutasid Eesti pühendumust polaarteemadele.

Paneeldiskussioonid tõid esile polaarala diplomaatia ja tuleviku teemad, kus olulise panuse andsid nii endine Eesti president Kersti Kaljulaid kui ka Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet. Välisesinejate hulgas pälvis erilise tähelepanu Tšiili Välisministeeriumi kantsler Rodrigo Olsen Olivares, kelle sõnavõtt avardas arutelusid ülemaailmse koostöö perspektiivis.

Konverents rõhutas, et polaaraladega seotud teadusuuringud ja rahvusvaheline koostöö on hädavajalikud, et mõista ja lahendada globaalseid keskkonnaprobleeme.

Eesmärgist inspireeritud sündmus 

Konverentsi eesmärk oli tuua esile polaarpiirkondade teadusuuringute roll kiiresti muutuvas maailmas ning pakkuda platvormi teadmiste jagamiseks. Sündmus pakkus võimaluse kohtuda juhtivate teadlastega, tutvuda uusimate uurimistulemustega ja arutada tuleviku väljakutseid. 

„Selline konverents pole oluline mitte ainult  teema teadvustamisel Eestis, vaid ka rahvusvaheliselt, sest enamik tööst toimub koostöös kolleegidega teistest riikidest. Polaarpiirkondade uurimine aitab meil mõista Maa süsteemide toimimist ja mõjutab otseselt meie kõigi tulevikku,“ ütles Eesti Polaarklubi tegevjuht Katrin Savomägi.

Miks see konverents oli eriline? 

– Esmakordselt Eestis käsitleti globaalsel konverentsil väga erinevatel teemadel üheskoos Arktikat ja Antarktikat

– Osalesid maailma juhtivad teadlased ja eksperdid, sealhulgas noorteadlased. – Konverentsi raames tähistati Eesti Polaarklubi 40. tegutsemisaastat. 

Tulevikku vaadates 

Eesti Meremuuseum ja Eesti Polaarklubi tänavad kõiki osalejaid ning toetajaid, kes aitasid muuta selle sündmuse edukaks ja inspireerivaks. Meie eesmärk on jätkata teaduse populariseerimist ja koostöö arendamist, et toetada kestlikku tulevikku nii polaaraladele kui ka laiemalt kogu maailmale.

Juubeliaasta puhul on Eesti Meremuuseum välja andnud ka raamatu “Nabakirjad 2 ehk teadusrännakud Arktikasse ja Antarktikasse”, mis koondab põnevaid ülevaateid polaaruuringutest ja ekspeditsioonidest.