Fotod: Hiiumaa Ametikooli kogust

Hiiumaa Ametikooli väikesadama spetsialisti õppekava loodi väga praktilise vajaduse pinnalt. Ajal, mil Eesti väikesadamaid hakati kiiresti arendama, selgus, et valdkonnas puudus kompetents – polnud piisavalt inimesi, kes mõistaksid sadamate tehnilisi, halduslikke ja merenduslikke nüansse. Tollane arendusjuht Aira Toss ütleb, et eriala arenes välja kalur-laevajuhi tasemeõppest ja rannakalanduse ning väikelaevajuhtimise täienduskoolitustest.

„Sadamate arendamine oli käima läinud ja kompetentsi lihtsalt ei olnud,“ ütleb ta. Tänu toonasele direktorile Endel Lepistole saadi ministeeriumist luba avada täiskasvanutele mõeldud tasemeõpe. Üks esimesi kursuseid käis KIK-i toel õppereisil Soomes – ajal, mil Eesti väikesadamad olid alles algusjärgus. „Tol ajal ei olnud Eesti sadamates veel miskit, vaadati suurte silmadega,“ kirjeldab Toss.

Õppekava on mitmekülgne ja areneb koos valdkonnaga

Tänase õppejuhi Airi Jõgi sõnul on väljaõpe mitmekülgne. „Õpilased saavad väikelaevajuhi load, raadioside pädevuse ja esmaabitõendi. Lisaks õpitakse reostustõrjet, jäätmekäitlust, sadamaehitust ja planeerimist, turundust, kommunikatsiooni, meteoroloogiat, laevade hooldust, kalandusega seotud teadmisi, sadamate majandamist ja teenuste arendamist. Oluline osa on merepäästel, hüdrograafial ja dokumentatsioonil,“ lisab Jõgi.

Kiiresti muutuvas ja arenevas valdkonnas on praktiline väljaõpe õppekava suurim väärtus. Tehnoloogia liigub kiirelt edasi – elektripaadid, laadimisvõrgustikud ja nutikad sadamalahendused nõuavad uut tüüpi oskusi. Keskkonnanõuded muutuvad järjest rangemaks. Reostustõrje, jäätmekäitlus ja muu sarnane tähendab, et sadamas peab olema teadlik ja ettevalmistatud inimene. See nõuab ka õppekava pidevat kaasajastamist.

Suuremõisa lossist väljapoole minnakse igal õppesessioonil. „Praktilist osa on väga palju. Proovime igal sessil vähemalt ühe päeva praktilist tööd teha,“ sõnab Jõgi. Hiiumaa Sadamad on suurim koostööpartner ning õppijad osalevad nii sügiseses kui ka kevadises sadamahoolduses. Tehakse ka vee- ja jääpääste harjutusi ning igal aastal minnakse Meremessile, kus õpilased loovad turundusmaterjale, kujundavad messiboksi ja suhtlevad külastajatega. Aastatega on koostööpartnerite ring laienenud üle Eesti. Õppijate vastuvõtmiseks konkureerivad nii Hiiumaa kui ka mandri sadamad. Tihti leitakse juba praktika käigus sadam, kus jätkatakse töötamist peale lõputunnistuse kättesaamist.

Kellele eriala sobib ja kuhu lõpetajad suunduvad

Huvi eriala vastu on suur ja konkurss tihe. Õppima tulevad inimesed, kelle töö või isiklik elu on seotud merega – sadamaarendajad, omavalitsuste töötajad, merendushuvilised ja need, kes tahavad oma kodukülas sadama eest hea seista. Lõpetajad leiavad tööd sadamates, omavalitsustes või jätkavad oma väikesadama arendamist. Sadamatöö ei ole ainult hooajaline – talveperioodil tegeletakse projektide, dokumentatsiooni ja planeerimisega. Jõgi sõnul vajab Eesti just selliseid spetsialiste: neid, kes oskavad ja tahavad sadamaid arendada ning mõistavad, et väikesadamad on üha enam mitmeotstarbelised kohad, kus tegutsevad koos kalurid, purjetajad, hobimeresõitjad, merepäästjad, restoranipidajad ja turismiteenuse pakkujad.

Õppijate lood

Dairi Allik S24: „Nägin sadamaelu läbi kõigi aastaaegade.“

Dairi Allik jõudis väikesadamate erialani tänu oma tihedale kokkupuutele sadamatega – töö ja vabatahtliku merepääste tõttu. Ta tunnistab, et õpingute alguses oli pilt üsna hägune:
„Õpet alustades ei olnud ma tegelikult teadlik, kuidas näeb välja õpe, mis mind ees ootab ja millised väljundid sealt saan edasiseks eluks.“ Kuid juba esimestest tundidest sai selgeks, et õpe toetub tugevalt praktikale. „Mis mind üllatas, oli kogu õppe praktilisus. Olles saanud teoreetilised teadmised lossi ballisaalis, sai kõike seda kinnitada erinevates Hiiumaa sadamates praktiseerides.“ Tema põhjalik praktika Kuressaare sadamas kestis terve aasta. „Toimetasin sadamakapteniga koos kuni kogu sadam ja seal toimuv usaldati minule, sest kapten vajas vaba päeva või oli sadamat vaja seoses regattidega kauem lahti hoida.“ Dairi jaoks oli üllatav ka see, milliseid tööriistu ja tehnilisi teadmisi eriala nõuab.
„Naisterahvana sain esmakordselt töötada erinevate tööriistade ja seadmetega, mida ma polnud kunagi varem pidanud kasutama.“ Täna jätkab ta koostööd Kuressaare sadamaga ning ütleb, et mereline keskkond ja sadamatöö on saanud oluliseks osaks tema igapäevaelust.

Krista Karik S24: „Ma ei ole sadamas enam lihtsalt ilus nägu.“

Krista Karik valis eriala, sest soovis mõista sadamatööd sügavamalt kui merelt paadiga tulles.
„Soov oli eelkõige saada merele veel lähemale ja õppida aru saama, mis sadamas tegelikult toimub.“ Tema praktikad olid rahvusvahelised ja mitmekesised – üle 600 akadeemilise tunni Portugalis, Lennusadamas ning mitmes Eesti väikesadamas. „Praktika on andnud tohutul hulgal teadmisi sadamate igapäevatööst, võrdlusmomente Eesti ja Portugali sadamate erinevustest, oskusi kasutada erinevaid tööriistu, loovat mõtlemist, julgust suhelda, pakkuda välja lahendusi ja ideid.“ Krista kirjutab, et õppimine muutis tema enesetunnet sadamas täielikult: „Üle kõige hindan seda, et ma ei ole sadamas enam lihtsalt ilus nägu, ma tegelikult ka tean, mis seal toimub.“ Isegi kui ta täna ei tööta otseselt sadamas, peab ta saadud oskusi väga praktiliseks. „Ma ei kohku enam ära, kui keegi käsib akutrelliga kruve keerata.“ See näitab, et väikesadamaõpe annab praktilise ja julgustava oskustepagasi, mida saab kasutada väga erinevates eluvaldkondades. „Tänu välispraktikal käimisele sain Portugali Cascaisi sadamast tööpakkumise.“

Liina Jutt S23: „Reaalselt sadamas toimetamine annab rohkem kui ükski klassitund.“

Vormsilt pärit Liina Jutt jõudis erialani väga konkreetse vajaduse tõttu –- ta vedas oma kodukülas projekti sildumisvõimaluse loomiseks. „Jõudsin väikesadamate erialani täiesti vajaduse tõttu. Hakkasin oma külas vedama projekti, et luua Hosby randa sildumise võimalusi.“ Õpe aitas tal mõista nii seadusandlust kui ka merendusterminoloogiat. „Randumisest sai kiirelt sildumine kai äärde – sõnavara läks merenduslikuks.“ Praktika Saarte Liinides, Orjakus ja Kärdlas näitas sadamaelu kõige vahetumalt: „Reaalselt sadamas toimetamine annab rohkem kui ükski klassitund. See on hoopis teine maailm, kui tunned kätel ja jalgadel, kuidas sadam elab.“ Pärast õpinguid määrati ta Hosby küla sadamakoha haldajaks ja Rälby küla sadamakapteniks. „See pakkumine tuli just tänu õpingutele ja saadud teadmistele.“ Liina lugu näitab selgelt, kuidas väikesadama spetsialisti ettevalmistus aitab väikesaartel ja kogukondadel oma sadamaid sisuliselt arendada.

Raimond Ojalill S22: „Arvasin, et sadam töötab lihtsalt – tegelikult on see palju mitmetahulisem.“

Haapsalust pärit Raimond Ojalill valis eriala, sest tahtis mõista sadama tööd põhjalikumalt kui pelgalt paadiomaniku pilgu läbi. „Olles ise paadiomanik ja sadamaklient, soovisin kaasa aidata sellele, et sadam oleks hästi toimiv ja meeldiv koht nii kohalikele kui ka  külalistele.“ Grand Holm Marina praktika andis talle ülevaate kõigist tööetappidest. „Olin kaasatud erinevatesse tööetappidesse – aluste vastuvõtmisest ja kliendisuhtlusest kuni sadamarajatiste hoolduseni.“ Tema jaoks oli üllatav sadamatöö tegelik ulatus. „Esialgu arvasin, et tegemist on peamiselt aluste vastuvõtmise ja kaihooldusega, kuid tegelikult hõlmab see palju enamat – ohutusnõuete järgimist, kommunikatsiooni laevnike ja turistidega, tehnilise varustuse kontrolli ning keskkonnahoiu põhimõtete rakendamist.“ Täna juhib Raimond kahte Haapsalu sadamat. „Õpingud on andnud mulle hea arusaama väikesadama tööprotsessidest ning turvalisuse ja keskkonnahoiu tähtsusest.“

Väikesadama spetsialisti eriala soovitavad lõpetajad üksmeelselt kõigile, kellel on huvi mere, sadamate ja praktilise töö vastu. Dairi Allik rõhutab, et „noorele, kel on huvi merenduse ja sadamate vastu, ütleksin, et mine õppima Hiiumaa Ametikooli väikesadama spetsialisti erialale“. Tema sõnul on õpe palju enamat kui tunnistus – see annab praktilise kogemuse, tippspetsialistide teadmised ja tutvused üle Eesti. Krista Karik lisab, et õpingud andsid tema elule „uue hingamise“ ja väärtusliku pagasi, mis on kasulik igas valdkonnas. Ta julgustab õppima eelkõige neid, kes soovivad siduda oma elu merega. Vormsilt pärit Liina Jutt soovitab eriala eriti neile, kellele sobib õppimine läbi tegutsemise: „Kui sul on võimalik õpinguid siduda reaalse praktikaga, mine kindlasti õppima! See on tõeliselt nauditav ja avardab maailma.“ Raimond Ojalille hinnangul on tegemist suurepärase valikuga kõigile, kes armastavad merd, loodust ja meeskonnatööd, sest õpingud annavad laia silmaringi ja pakuvad võimaluse panustada Eesti merenduse ja sadamakultuuri arengusse.

Lisainfot eriala ja vastuvõtu kohta leiad: www.hak.edu.ee