Suursadama ait – Hiiumaa mereajaloo kandja

Hiiumaa põhjarannikul, Vissulaiu ja Kakralaiu vahel, asub sadam, mille nimi on eri aegadel kõlanud väga erinevalt. Rootsi aegadel kutsuti seda Djuphamn – süvasadam, saksa keeles sai see nimeks Tiefenhafen, aga eestlastele jäi ta tuntuks kui Suursadam. Täna on siin vaiksem kui sajandeid tagasi, kuid paksude paekiviseintega ait meenutab aegu, mil see paik oli Hiiumaa tähtsaim merevärav.

Sellesse aita kavandatav meremuuseum looks silla läbi aegade: lubjaahjude leegist ja hollandlaste laevaehitusest kuni nõukogude traallaevade ja kalurikolhoosi tööpäevadeni.

Esimest korda mainiti sadamat 1593. aastal Sääre nime all. Sajandi lõpul jäi see kiiresti silma, sest siit viis sügav ja turvaline laevatee avamerele. 17. sajandil, Rootsi võimu all, kujunes Suursadamast Hiiumaa peamine kaubasadam.

Kõige olulisem kaup oli lubi. Sadama rannavallile rajatud neljas suures ahjus põletati aastas kuni 800 lasti, hiljem veelgi enam – uue, 30 koldega ahju jõudlus ulatus 1200 lastini. Laevad tulid ja läksid, viies valget lupja Läänemere sadamatesse.

Just siis sai alguse ka laevaehitus. Hollandi päritolu ettevõtlik mees Erasmus Jacobson Bloedysel rajas siia ellingu, sepikoja ja köietöökoja. Tema juhtimisel hakati Suursadamas ehitama esimesi kahe- ja kolmemastilisi aluseid, mille purjed viisid hiidlaste nime Taani väinadest kaugemale. Reidil talvitus korraga kümneid laevu, kevadel aitas kohalik elling need kõik taas meresõidukorda.

Ungru krahv ja mereriigi unistus

18. sajandi lõpus jõudis Suursadam oma uue kõrgajani tänu parun Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternbergile, keda rahvasuus tuntakse lihtsalt Ungru krahvina. Tartus ja Saksamaal hariduse saanud vabamõtleja oli elanud Poolas, Hollandis ja Inglismaal, enne kui ostis Hiiumaal Kõrgessaare mõisa.

Tema eesmärk oli lihtne – arendada Hiiumaa merelist kaubandust. Krahv tellis Suursadamas uusi ja moodsamaid laevu, näiteks 1795. aastal valmis siin galiott Minerva. Tugev tammepuust alus teenis ligi kolmkümmend aastat, kandes kaupu Läänemerelt kaugemale.

Krahvi pojad jätkasid isa tööd. Üks ehitas kuunari Maria Stella, teine rajas koos vennaga Kärdlasse kalevivabriku. Just nemad sidusid esmakordselt Hiiumaa tööstuse ja laevanduse üheks tervikuks.

Rahvajutud muutsid Ungru krahvi aga lausa legendiks. Teda peeti Hiiu mereröövliks, kelle varandus pidi olema peidetud lossi seintesse või kahekordsete lagede vahele. Tõsi või mitte, tema nimi on lahutamatult seotud Suursadama ja kogu Hiiumaa merelise ärkamisega.

19. sajandil jätkus Suursadamas laevaehitus ja tollipunkti töö. Siit väljusid kaugsõidulaevad, sealhulgas 1848. aastal valminud parklaev Hioma, mis seilas üle ekvaatori ja ümber Kap Hoorni Peruusse guaanot tooma.

20. sajandil kujunes sadamast kalapüügi ja laevaremondi keskus. Nõukogude ajal oli see Hiiu Kaluri tugipunkt – rajati töökojad ja külmhoone, remonditi traallaevu ja ehitati väiksemaid kaatreid.

Veel 1990. aastatel oli Suursadam üks olulisemaid laevaremondi kohti Läänemere ääres. Siin hooldati nii kalalaevu kui ka piirivalve ja mereväe aluseid.

Tänane Suursadama ait on kui ajakapsel. Selle paekivist seinte vahel on ladustatud lupja, parandatud laevavarustust ja jagatud kalameeste palku. Nüüd on aeg kirjutada uus peatükk.

Meremuuseum annaks aida seintele uue elu ja looks koha, kus minevik muutub nähtavaks ja kogetavaks. Siin saaks näha lubjaahju maketti, proovida köiepunumist, uurida vanu navigatsioonikaarte ja kuulata mälestusi meestelt, kes kunagi laevu ehitasid ja traale remontisid.

„Teekond Hiiumaa Meremuuseumi loomiseni Suursadamas ei alanud mitte äkilise ideesähvatusega, vaid tasa ja järjekindla mõttega. Iga kord, kui mööda sõitsin, vaatas vastu kurvalt seisev üks Hiiumaa vanimaid hooneid – Suursadama ait. Olen viimased üksteist aastat töötanud Suursadamas ja tundsin end lausa selle aida valvurina.

Tõeline hoog tuli aga 2024. aasta sügisel, kui võitsime Pühalepa osavalla kaasava eelarve hääletuse, et rajada siia meremuuseum. See oli märk, et mõte ei ole ainult minu oma, vaid ka kogukond peab seda oluliseks.

Aidas seisab täna juba ligi 800 eset, mille on pea 20 aastat tagasi siia tallele toonud Hiiu Kaluri töötajad. Need annavad muuseumile vundamendi – ehtsad esemed, mis jutustavad meie merelist lugu. Nüüd on aeg need uuesti päevavalgele tuua ja anda aida väärikale hoonele uus elu.”

Ivo Lõppe, Hiiumaa Meremuuseumi idee eestvedaja

• 1593 – esmamainimine: Sääre sadam.
• 17. saj lõpp – Rootsi ajal kasvab Suursadam Hiiumaa tähtsaimaks kaubasadamaks.
• 1680. aastad – hollandlane Erasmus Jacobson Bloedysel rajab laevaehituse töökojad.
• 1795 – Suursadamas valmib galiott Minerva.
• 1848 – ehitatakse parklaev Hioma, mis seilab ümber Kap Hoorni.
• 1920.–30. aastad – sadam on rannasõidupurjekate ja kalapaatide kodu.
• 1950.–80. aastad – Hiiu Kaluri tugipunkt, ehitatakse slipiteed ja töökojad.
• 1990. aastad – laevaremondi- ja väikelaevaehituse keskus.
• Tänapäev – paekivist aidahoone ootab uut tulevikku meremuuseumina.

Ungru krahv

• Sündinud: 1734 Tartumaal Vana-Kuustes.
• Taust: õppis Saksamaal, teenis Poola kuninga kammerhärra tiitlini, reisis Hollandis ja Inglismaal.
• Hiiumaale saabus: 1781, ostes Kõrgessaare mõisa.
• Panus: arendas laevaehitust, tellis uusi kaugsõidulaevu, rajas aluse Hiiumaa merelisele tõusule.
• Legend: rahvasuus „Hiiu mereröövel“, kelle varandus peidetud lossi seintesse ja kellest kirjutati ka ooper „Tormide rand“.