Igas sadamas peaks olema oma Boris!

Fotod: Raul Harro ja erakogu

Üheksa aastat tagasi Hiiumaale surfama tulnud Boris Ljubtšenko ei näinud uneski ette, et tänaseks on ta täiskohaga hiidlane, tal on siin oma kodu, kus abikaasa Liisaga kahte poega kasvatatakse. Kärdla sadamas teavad Borisi kõik, nii külalised kui ka kohalikud. Pole muret, mis Borisil lahendamata jääks või tundi, mis oleks liiga hiline kodust välja tulemiseks, kui helistajal mure suur.

Boris on kasvanud üles Lääne-Virumaal Tamsalus. Merest ligi 70 kilomeetrit eemal. Noore täiskasvanuna leidis Boris tee surfini ja nii võis teda tihtipeale näha autoga, surfilaud katusel, Põhja-Eesti ranniku poole vuramas. Õige varsti hakkas ta osalema erinevatel surfivõistlustel. See tõi ka Borisi esimest korda Hiiumaale. Ühise sõbranna kaudu tutvunud Liisa ja Boris alustasid ühist elu saarel juba pool aastat peale tutvumist. Boris on kuldsete kätega, aktiivne ning hea suhtleja – täpselt sellist inimest vajas Kärdla sadam, kuhu otsiti suveks madrust. Sadamas toimetades ja vabal ajal Tareste lahes surfanud Borisi juurde hakkasid järjepanu tulema noored küsimusega, kas ta neilegi purjelauaga meresõitu õpetada võiks. Seda, et Boris inimestele pea mitte kunagi  „ei” öelda ei suuda, teavad Kärdla sadamas liikuvad inimesed juba kõik. Nii ka tol korral. Sellest kasvasid välja regulaarsed treeningud. Boris läbis treenerikutse koolituse ja alustas surfi eriala edasiandmist Hiiumaa Spordikoolis.

2015. aastal talisurfiga alustanud Boris teenis oma esimese talisurfi slaalomi maailmameistrivõistluste medali 2018. aastal Lahtis peetud võistlusel, tol korral jäi ta teiseks. Juba 2019. aastal Ameerikas Wisconsinis peetud talisurfi MM-ilt tõi ta koju aga juba kaks kulda, tulles maailmameistriks jääsurfi lühirajaslaalomis ja kursisõidus. Erinevate surfiga seotud tiitlivõistluste medalite loetelu Borisi kuuerevääril on pikk, sinna sisse mahub nii Eesti kui ka rahvusvaheliste võistluste poodiumikohti. Boris on valitud kolmel korral Hiiumaa maakonna aasta sportlaseks ja ta on pälvinud ka Eesti Olümpiakomitee tunnustuse.

Borisi päeva sisutavad valdavalt avamerejahid, kas igapäevatööna Kärdlas Yachts Services hooldustöid tehes, oma enam kui saja-aastase jahi Lea Berenicega saare külalistele lõbusõitu tehes või lapsesõbraliku matkapurjekaga Winga perega Soome saarestikku avastades.

Kärdla sadama külalistele on ta juba tuttav, tema on see mees, kes siin kõik probleemid lahendab. Hobi korras sukeldumisega tegelenud Borisi poole pöördub vähemalt kord nädalas keegi õnnetu, kellel on mõni oluline ese laevalt merre kukkunud ja see oleks vaja sealt hädasti kätte saada. Borisi number on juba sadama kontori ees olevale tahvlile välja kirjutatud, sest nõudlus kiirete remonttööde, sukeldumise või muu merega seonduva järele on navigatsioonihooajal alati suur. Hätta ei ole veel kedagi jäetud. Augusti esimestel päevadel Jahtklubi Dago korraldatud regatil kohtunikelaevaks olnud Winga pakiti mõni tund peale regati lõppemist provianti täis, lapsed pardale ja perereis Soome saarestikku võis alata. Nii on käidud naaberriiki avastamas juba mitu korda. Abikaasa Liisa on samuti kirglik mere armastaja, nii on ka nende lapsed juba väikesest saati harjunud merel käima ja oskavad seal kenasti toimetada. Vanem poeg Alex alustas sel aastal ka purjetamistreeningutega. Päev peale perereisi hüppas Boris oma matkapurjekast välja, väärika enam kui saja-aastase puulaeva Lea Berenice pardale. Meeskond oli juba sadamakail ootamas ja alustati teekonda Soome poole, et osaleda iga-aastasel puulaevade regatil Viaporin Tuoppi. Abikaasa Liisa sõnul ei ole Boris nende ligi kümne Hiiumaal elatud aasta jooksul veel kordagi isegi mitte poole sõnaga maininud, et ehk peaks tagasi mandrile minema. Elul Hiiumaal on palju pakkuda ja Borisil Hiiumaale niisamuti.