Kuidas Riigilaevastikul läheb?

Fotod: Riigilaevastiku kogust

Ajakiri Paat & Merendus rääkis veebruari alguses sellel teemal Riigilaevastiku peadirektori Andres Laasmaga. Vestlust suunas ja küsimusi esitas Hanno Kask.

Kuna reisijate arv meie suursaarte vahel iga aastaga kasvab, siis tellib riik uue elektrilise parvlaeva. Samas jooksis aga peavoolumeediast läbi uudis, et suursaarte vahelisi reise vähendatakse aastal 2025 umbes 100 võrra. Kuidas seda kommenteerida?

Reiside hulk suursaarte vahel kujuneb välja koostöös kohaliku kogukonna ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vahel, viimane on Riigilaevastikult reiside tellija. Riigilaevastikul on siin midagi väga raske kommenteerida ja Riigilaevastik puutub asjaga kokku hoopis niimoodi, et meie planeerime ühe uue laeva juurde ehitamist. Esimene kord meil see hange ebaõnnestus, kuid tundub, ja täna töös olev hange õnnestub. Kes hanke võidab ja millal uus laev valmis saab – see uudis peaks avalikkuseni jõudma veebruari lõpuks. Hanketingimused on sellised, et uus laev peaks valmima 2027. aasta veebruaris ja jõudma liinile 2027. aasta aprilliks. Riigilaevastiku soov on ehitada see laev Virtsu-Kuivastu liini põhilaevaks. Uus laev sõidab põhiliselt kaldalt laetaval elektril, aga sellel on varuvariandina ka võimalus toota enda tarbeks elektrit laeval olevate diiselgeneraatoritega. Praegune suursaarte vahel opereeriv operaator on selgelt välja öelnud, et tal on soov ka tänased diislikütusel sõitvad laevad ümber ehitada kaldalt laetava elektriga liikumiseks. See kõik võtab natukene aega ja sõltub sellest viiendast, uuest elektril töötavast parvlaevast. Kui selle korralikult tööle saab, siis tulevad esile kitsaskohad, mida hiljem vältida saab. Eesti rahvas on täna harjunud maailma parima parvlaevaliiklusega ja kui siin natukene midagi halvemuse poole nihkub, siis pole kellelgi sellest mugav.

Minul endal on elektrilaevandusse väga suur usk sellepärast, et ma ise tegelen hommikust õhtuni erinevate alternatiivsete kütustega ja täna on kaldalt laetav elekter üks suurima potentsiaaliga energiaallikaid just lühimaa distantsidel. Saaremaa ja Hiiumaa liinid on elekrilaevanduse mõistes suhteliselt lühikesed – Saaremaa liin eriti. Täna on nii Saaremaa kui ka Hiiumaa liinide sadamates puudu elektrivõimsusest, aga sellega tegeletakse. Saarte liinid on koostöös Kliimaministeeriumiga leidnud rahastuse ja tagatise, et ehitada välja esmalt Saaremaa liinile elektri infrastruktuur laadimisvõimaluste loomiseks nii Virtsus kui ka Kuivastus. Tänase plaani järgi tuleb nii Virtsu kui ka Kuivastusse 5 MW ühendus, mis on täiesti piisav, et Virtsu-Kuivastu liinil saaksid sõita kaks laeva elektriga. Tehniline lahendus laevade laadimiseks on täna olemas ja see lahendus saab hakkama ka miinuskraadides ja jääga.

Teine suur teema on, et Riigilaevastik tegeleb kogu riigi tsiviillaevastiku haldamise ja hooldamisega. Enne Riigilaevastiku loomist asus Rohuneemes lootsilaevade sadam ja remondibaas. Nüüdseks on Rohuneemes asuv remondibaas väga aktiivses kasutuses. Seal saab hooldada ja remontida just selliseid lootsilaeva suuruseid aluseid. Sama sadama territooriumil asub ka kontorihoone, mida me hetkel aktiivselt ei kasuta. Selle hoonega on meil plaanid olemas, aga need ei ole veel nii küpsed, et nendest oleks võimalik rääkida. Mis Rohuküla puudutab, siis oleme me algatanud detailplaneeringu ja meil on seal juba tugev meremärkide hooldusbaas. Kõik Lääne-Eesti saarestiku meremärgid hooldatakse ja valmistatakse ette Rohukülas. Me soovime Rohukülla paigaldada veel ühe PVC angaari, kus me saaksime teha  talvehoidu ja seeläbi riigi vara paremini säilitada. Nendel kuulujuttudel, et peale angaari püstipanekut harrastajad enam paate vette lasta ei saa, pole mingit tõepõhja all. Riigilaevastik asub väikelaevasadamast eemal ehk maad mööda sadamasse sõites vasakul pool, Vormsi parvalaeva peatuskohast veel edasi.

Väga vajalik teema, millega Riigilaevastik täna tegeleb ja tänu millele Riigilaevastik loodi, on veesõidukite ristkasutus. Täna tegeleme sellega hommikust õhtuni, et ristkasutusele tingimused luua. Iga asi areneb samm-sammult. Oleme juba rakendanud ristkasutuse eri mudeleid mõnedes piirkondades ja väiksemas ulatuses, kus meie laevadega saab sõita nii PPA, Keskkonnaamet kui ka Päästeamet. Varem oli kõikidel organisatsioonidel põhilaevastik, varulaevastik ja siis veel igaks juhuks kolmas varude varulaevastik. Nüüd valmistame ette muudatust, kus ühelgi organisatsioonil enam varulaevastikku olema ei pea. Esimene muudatus on selline, et põhilaevad on Politseiametil, Keskkonnaametil ja Päästeametil ainult enda käsutuses, aga kõik mis puudutab varulaevu ja remondis olevaid laevu, siis neid neil olema ei pea ja sealt tuleb ristkasutuse esimene kokkuhoid. Teine ristkasutuse efekt tuleb meeskondade ristkasutusest. Meie ei mehita oma partnerite laevu, küll aga mehitame oma laevu. Kui vanasti oli harjutud nii, et igal laeval oli üks meeskond aastaringselt peal, siis täna oleme me teinud suured muudatused, täna saame aru, et meie Riigilaevastiku töö on sesoonne. Me oleme üle läinud sellisele mudelile, kus meil praktiliselt nii mõnelgi abi- või poilaeval enam püsimeeskonda pole, vaid meeskonnad liiguvad vastavalt vajadusele laevalt laevale. Näiteks murrab meie suur jäämurdja Tarmo jääd ainult talvel ja paljud selle meeskonna liikmed on hooajaväliselt ametis jäävabal perioodil kasutuses olevatel laevadel. Tegelikult ongi nii, et kui merel on nii paks jää, et Tarmo seda murdma peab, siis teised laevad nagunii merele ei pääse. Ma olen alati kõigile töötajatele rääkinud, et maailm muutub ja meie peame muutuma koos maailmaga. Meeskondade ristkasutamine on selline suur süsteemne ülesehitus, et funktsioonid omavahel sobituksid. Riigilaevastikule tuli algselt organisatsiooni loomisega üle umbes 300 alust. Tänaseks oleme me aktiivsest ekspluatatsioonist juba 40+ alust ära võtnud. Me järjest vähendame ekspluatatsioonis olevate arvu, aga jälgime ka seda, et töö peab saama vee peal tehtud.

Riigilaevastik tegeleb lisaks selles artiklis kajastatule veel paljude muude asjadega, aga sellest juba ajakirja järgmistes numbrites ja lugudes.