Saarnaki laid – Hiiumaa laidude elav lüli

Fotod: erakogust

Saarnaki laid asub Hiiumaa kagurannikul, kuuludes halduslikult Salinõmme küla alla ja olles osa Hiiumaa laidude maastikukaitsealast. Pindalalt on see üks suuremaid laidusid, ulatudes umbes 143 hektarini ja on ligi 3,4 kilomeetri pikkune. Läänetuulte mõjul on laidude läänerannik kivisem ja süveneb kiiremini, idapoolne kallas on seevastu laugem ja liivasem.

Saarnaki on osa Hiiumaa laidude maastikukaitsealast, mille eesmärk on säilitada piirkonna rannikumaastikke, niite ja saarte linnustikku. Looduskaitsealal paiknevad rannaniidud ja kadastikud on kujunenud aastasadade pikkuse inimtegevusega: eelkõige loomade karjatamine, põllupidamine ja heinategu. Tänapäeval hoiavad seda maastikku alles kohalikud elanikud peamiselt lammaste karjatamise ja hooldusniitmisega. Uut hoogu annab laiuelule 2025. aasta algul asutatud mittetulundusühing Saarnaki Laid, mille liikmeteks on nii praeguseid kui ka endiseid laiuelanikke ja nende järeltulijaid. Juba on laiul alustatud mitmeid tegevusi ning taotletud ja saadud toetust mõnede projektide elluviimiseks. Kohaliku omaalgatuse programmi toel uuendatakse (2026 kevadsuvel) laiul asuv matkarada koos infotahvlitega, mis tutvustavad laiu loodusväärtusi ja kultuurilugu. Koos rehemaja hoone omanikuga ja EL kalandusfondi toel on plaanis korrastada saare keskel asuva talukompleksi rehemaja rookatus ning luua sinna laidude taluelu ja rannakalanduse loo väljapanek.

Saarnaki inimasustus ulatub vähemalt 16. sajandisse. Esmamainimine pärineb 1564. aastast, mil laid kandis nimekuju Sarnacke. Elanike peamisteks elatusallikateks olid kalandus ja loomapidamine. Mõisaajal ei pidanud saarnaklased teopäevi tegema, vaid nende kohustus oli mõisat varustada värske kalaga.

Elu laiul oli iseloomulik väikesaare oludele: põhiline elatusallikas oli kalastamine ja kariloomade pidamine. Koolis käisid lapsed „suurel maal” Hiiumaal Suuremõisa härrastemajas, kus kool tegutseb tänini. Tol ajal – 1970-ndate lõpuni – oli koolimajas ka internaat, kus kaugemate perede ja laidude lapsed terve koolinädala elasid. Laidude lapsed viidi esmaspäeva hommikul paadiga Hiiumaale Salinõmme sadamasse ja laupäeval toodi oma mustapesukotiga sama teed tagasi.

Püsielanikud lahkusid Saarnakilt 1970. aastate alguses elama Salinõmme ja Heltermaa külla, kuid laid ei jäänud siiski inimtegevuseta. Endiste elanike pered ja järeltulijad, kellest mitmed ka elupõlised rannakalurid, käisid seal igal suvel ikka loomi karjatamas ja heina tegemas ja osa neist on nüüd taas end kodulaiule sisse kirjutanud. Viimastel aastatel on Saarnaki taaselustanud noored pered, kes saavad tänu kaugtöö võimalustele seal ka pikemalt viibida.

Laiul on mitu talukohta, millest olulisim ja unikaalseim on laiu keskosas asuv mitmest taluhoonest koosnev kompleks – eluhooned, rehemaja, laut-kuur, suitsusaun, uus saun, paargu ehk väliköök, tuulik. Laiu põhjaosas asuvad kaks endisaegse ilmega kalurimaja, mis tänapäeval on laiuga sama nime kandva Saarnaki suguvõsa perede püsivaks elupaigaks. Varasematel aegadel rajasid kalurid mitmel pool rannikul ja laidudel kalurimaju ja kasutasid neid hooajaliselt ja rändpüügil kevadel ja sügisel. Tänapäeval tegeleb Saarnaki pere nii rannakalandusega kui ka loomakasvatamise ja rannaniitude hooldamisega. Varakevadel viiakse lambad suveks Saarnakile, et säilitada niitude looduslik seisund ja hoida laidu avatuna.

Laiu külastamine on lubatud, kuid sinna ei pääse niisama lihtsalt, vaja on transporti paadiga. Enamasti väljutakse Salinõmme või Sarve sadamast. Minek sõltub alati ilmast ja mereoludest. Paadisõitu pakuvad mitmed kohalikud kalamehed, kes sama hästi ka giidi rolli täita mõistavad. Selleks tuleb neile esmalt helistada, aga tasub arvesse võtta, et kuna asjatoimetustest neil puudust pole, siis toimub meresõit kokkuleppel ja tuleb varuda kannatust. Talviti käivad kohalikud laidudele üle jää, teades täpselt, kust minna on ohutu.

Saarnaki ja Hanikatsi kuuluvad looduskaitse alla, ent inimesed on seal kogu aeg liikunud. Kevaditi saabuvad kalurid tuulekala püüdma ja jahimehed tegelevad rebase arvukuse reguleerimisega, et kaitsta pesitsevaid linde.

Saarnaki üks tähelepanuväärsemaid paiku on Pärnamäe ränk – iidsest ajast pärinev kivikuhjatis, millel kasvab võimas vana pärnapuude salu. Ränk on loodus- ja pärandkultuuri objekt, mis on muuhulgas olnud ka orienteerumispunktiks merelt tulijatele. Sealt avaneb vaade ka Pühalepa kirikule, mis on samuti ajalooliselt olnud Hiiumaa kaguranniku meremärk.

Laiul on umbes 1,6 kilomeetri pikkune matkarada, mis kulgeb ringina laiu keskosas asuva talukompleksi juurest läbi loopealsete, kadastike ja rannaniitude Pärnamäe rängale ning sealt tuuliku ja talukompleksi juurde tagasi. Tuuliku juurest avaneb vaade laidude rivi suunas, kätte paistavad Saarnakist järgmine Hanikatsi laid ja kaugemal rivi lõpus veidi kõrval asuv Kõverlaid.

Saarnaki tänased elanikud ja nende järeltulijad hoiavad sidet esivanemate paigaga. Saarnakite  perekonna kaudu on laiuelu traditsioon kandunud ka üle tänastele põlvkondadele. Suvel oli saarerahval põhjust rõõmustada, värskete püsielanike perre sündis laps. Seda rõõmu pole Saarnakil aastakümneid olnud. Elu laiul on jälle hoogu sisse saamas.

Kohalik kogukond väärtustab laidu kui osa Hiiumaa identiteedist. Saarnaki on koht, kus looduskaitse ja traditsiooniline taluelu ning rannakalandus põimuvad ning kus inimene ja meri on alati kõrvuti olnud.

Saarnaki laiul toimuvast ja pakutavast loe lähemalt: www.meretalu.ee