Tärkma sadam 10 aastat – palju enamat kui lihtsalt pääs merele

Hiiumaa lõunarannikul tegutsev Tärkma sadam tähistas tänavu oma kümnendat aastapäeva. Sadamakapten ning MTÜ Tärkma Sadama Selts juhatuse liige Margus Kastein ütleb, et sadamal läheb väga hästi – kasutuskoormus kasvab, kalapüük on tugev ning kümne aasta jooksul tehtud investeeringud on andnud tulemuseks hubase ja toimiva kalasadama, kuhu kohalik kalamees ning külalised alati hea meelega tulevad.

10 aastat arendustöid

Tärkma sadamasse on investeeritud ligi 250 000 eurot, kasutades nii erinevaid projektitoetusi kui ka kalurite omafinantseeringut. Suurem osa rahast on läinud vesiehitusele, sadamahoonele, trassidele ja taastuvenergia lahendustele. Sadam ongi rajatud algusest peale energiasäästlikult – seni tulid kõik toimimiseks vajalikud ressursid üksnes päikese- ja tuuleenergiast.

2025. aastal sai sadam EMKVFist positiivse otsuse elektrivõrguga liitumiseks. Kasteini sõnul on see oluline samm, mis võimaldab mitmekesistada teenuseid ning tagab tulevikus parema energiakindluse.

Püügimahud on olnud stabiilsed. „Kuigi kaluril on viis põhivaenlast – kevad, suvi, sügis, talv ja elektrooniline püügipäevik – püüame tänavu rekordkoguses kala,“ ütleb Kastein. Peamine saak on kevadine tuulehaug, kuid aasta-aastalt kasvab ka ümarmudila osakaal.

Funktsionaalne töökoht, mida kasutavad ka külastajad

Tärkma on eelkõige kalasadam, mille peamine eesmärk on pakkuda kohalikele kaluritele mugavat ja töökindlat keskkonda. Sellele lisandub aga järjest nähtavam roll turismis. Sadamasse jõuavad kevadeti linnuvaatlejad, suveperioodil matkaautod, pered ja hobikalurid. Sadama vaatetornist avaneb vaade üle Soela väina ning hästi on näha Pihlalaid, Soela ja Triigi sadam Saaremaal.

Kastein kirjeldab, et sadamakontorit kasutatakse avara merevaate tõttu sageli ka kaugtöö tegemiseks. „Töö ja meri käivad siin käsikäes,“ ütleb ta.

Kogukond toetab ja panustab

Tärkma ja Emmaste piirkonna elanikud osalevad aktiivselt sadama igapäevaelus. Panustajaid on palju ning sadam tänab neid aumärgiga, mida on välja antud juba üle kahekümne.

Kastein tõstab eraldi esile Aare Ernest, kelle hobused ja veised hoolitsevad sadama ümbruse karjamaade eest. Samuti asub sadama kõrval aiaga piiratud pillirookasvuala, kust katusemeister Siim Sooster lõikab igal kevadel kombainiga katuseehituseks kvaliteetset pilliroogu.

Sadam on ka kohalike seas oluline sündmuste paik – siin toimub Emmasteotsa vanim traditsiooniline jaanituli, kuhu kogunevad igal aastal nii külaelanikud kui ka lähiümbruse suvitajad.

Ees ootavad mahukad tööd

Lähiaastate kõige suuremad projektid on faarvaatri süvendamine ja elektrivõrguga liitumise väljaehitamine. Faarvaatri süvendamine muudab sissesõidu ohutumaks ka madala vee ja tugeva tuulega, mis on Tärkma lõunaranniku oludes tavalised.

Samuti plaanitakse rajada külmhoone, mis annaks võimaluse püüki kohapeal säilitada. 2026. aasta suvel on kavas ka sadamahoone üle värvida ja teha muud vajalikku hooldust.

Väljakutsed: avatus ja vastutus

Erinevalt mitmest teisest väikesadamast ei ole Tärkmal kombeks ala sulgeda, väravatega piirata ega paigaldada keelavaid silte. Kastein rõhutab, et sadam eelistab usalduslikku lähenemist.

„Mõnikord paneb kukalt kratsima, miks jäetakse võõrast olmeprügi või pargitakse auto otse sadamahoovi,“ ütleb ta. „Aga püüame sellised olukorrad alati sõbralikult lahendada.“ Tema sõnul kaaluvad positiivsed kogemused negatiivsed üle – sadamas kohatakse palju abivalmis ja viisakaid külastajaid, kes oskavad hinnata sadama avatud ja ligipääsetavat olemust.

Tärkma sadama roll piirkonnas

Tärkma küla on üks vanimaid Hiiumaal ja selle ajalugu ulatub vähemalt 16. sajandisse. Küla oli tuntud kui koht, kust mindi suvel paatidega ja talvel üle jää Saaremaale – kalale, kaubale või kosja.

Tänapäeval on Tärkma sadam Emmaste kandi oluline maamärk ning koht, mis ühendab töötegemise, kogukondliku tegevuse ja külastajate liikumise. „Mul on suur rõõm, et sadam on saanud paljudele koduseks  kohaks,“ ütleb Kastein.

„Varahommikuti, kui kalurid tulevad merelt värske saagiga ja kohalikud inimesed on sadamas juba ootamas, saab kõige selgemalt aru, miks seda sadamat vaja on.“

Sadamakapten Margus Kastein küla ajaloost

Tärkma sadam on alates esmamainimisest 1564. aastal olnud kohalike inimeste peamiseks ühendusteeks Saaremaa ja muu maailmaga. Siin on muistsetest aegadest püütud kala, ehitatud laevu, põletatud telliseid ja keedetud mereveest soola.

Tärkma kuulsad laevameistrid ning siinses rannas ehitatud laevad on toonud tuntust ja rikkust kogu Hiiumaale. Tiheda mereliikluse tõttu rajati Tärkmale merepäästejaam, mis valvas mereohutuse üle kogu Soela väinas. 

Tärkma rand oli sajandeid soolaveo ja -kaubanduse keskus. 19. sajandi alguses, kui soola hinnad olid kontinentaalblokaadi tõttu kõrged, organiseeris mõisnik J. P. Stenbock Tärkmal soolatootmise ettevõtte, rahvakeeles SOOLAELU. Sellest sai peagi salajase soolaveo kattevari. Soolaelu väljade süsteem moodustab maastikus põneva mustri.

Madal rannaprofiil soodustas savitööstuse arengut. Tärkma rannas põletatud telliseid kasutati Turu ja Helsingi kesklinna ehitamisel, aga neid viidi ka Riiga ning mujalegi. Savitampimisaugud ja tellisahjude kühmude rivi on nähtav kogu rannal ja mõlemal pool rannateed.

Sadama kõrvalt algab talvine jäätee Saaremaale, mis on muutunud karmide talvede eluliselt tähtsast ühendusest eksootiliseks meelelahutuseks.

Veel põnevaid fakte Tärkma külast

Tärkma ümbruses paiknesid ajaloolised karjamaad ja heinamaad.
Kohalike talude loomad hooldasid rannaäärseid alasid juba varajastel aegadel – kasutus, mis on säilinud ka nüüd.

Pilliroo varumine on Tärkmale omane tegevus.
Rannalõik, kus praegu paikneb sadama „pilliroofarm”, oli kohalike jaoks traditsiooniline katusepilliroo kogumise koht.

Tärkma sadam on Hiiumaa väheseid väikesadamaid, mis toimivad taastuvenergial.
Sadam ehitati algusest peale päikese- ja tuuleenergia kasutamisele. Alles 2024. aastal avanes võimalus liituda elektrivõrguga.

Tärkma sadama vaatetorn kui piirkonna uus maamärk.
Tornist avaneb vaade Pihlalaidule, Soelale ja Triigi sadamale ning see on populaarne koht nii linnuvaatlejate kui matkajate seas.

Ülo Soosteri pere seos Tärkma külaga.

Tärkma külas elas kunstnik Ülo Soosteri isa Johannes Sooster, kes oli Hiiumaa üks tuntumaid pillimeistreid ja muusikamehi. Ülo Soosterist endast sai hiljem rahvusvaheliselt tuntud modernistlik kunstnik.Rohkem infot Tärkma sadama ajaloo kohte loe: http://tarkmaheritage.blogspot.com/