Väikesadamate teejuht 2025: Sviby, Grand Holm Marina ja Alliklepa sadam

Eelmisel aastal viisime lugejad teekonnale, mis kulges mööda Saaremaa ja Hiiumaa rannikut, tutvustades sealsete sadamate arengulugu ja tähendust meresõitjatele. Käesoleval suvel jätkame marsruuti üle mere ja mööda Loode-Eesti rannikut. Peatusime kolmes olulises väikelaevasadamas: Sviby sadamas Vormsil, Haapsalu Grand Holm Marinas ning Alliklepa sadamas Läänemere looderannikul. Need sadamad esindavad kolme erinevat tüüpi väikelaevataristut: liiniliiklust teenindav piirkondlik sadam, teenustekeskus suuremas linnas ja isiklikust visioonist sündinud kogukonnasadam. Ühiseks nimetajaks on nende kasvav roll Eesti mereriigi arenguloos.

Sviby sadam – vormsilaste ühendus mandriga juba pea 100 aastat

Sviby sadam on olnud Vormsi elujõuline ühenduslüli mandriga juba ligi sada aastat. Tänaseni on selle peamine ülesanne liiniparvlaeva vastuvõtmine, kuid ajapikku on sadamast kujunenud ka piirkonna kaubasadam ja arvestatav randumispaik külalisaluste jaoks.

„Sviby on nagu saareriigi värav – siia tullakse esmalt laevaga, aga jäädakse saare enda pärast,“ sõnab sadamakapten Peeter Saar. Tema sõnul on viimase kahekümne aasta jooksul tehtud sadamas suuri arenguhüppeid. Ajalooline muul on saanud laienduse, ehitatud on uus sadamahoone, mis teenindab nii liinilaeva reisijaid kui ka väikelaevadega saabunuid. Lisaks on rekonstrueeritud lääneloode suunaline kai ning väikelaevade bassein on nüüd hästi kaitstud lõuna- ja edelatuulte eest.

Sadama igapäevatöös on liiniliiklus küll esikohal, kuid hooaja jooksul peatub siin keskmiselt 300 väikelaeva. „Lisaks tuleb arvestada enam kui 2700 liinireisiga aastas,“ lisab Saar.

Sviby sadam pakub tänapäevaseid teenuseid: kaikohad nii parda- kui ka poomsildumisega, kaldavool, magevesi, tualetid, dušš, saun, pesumasin, wifi ja slipp. Umbes 300 meetri kaugusel sadamast asuvad kohalike ettevõtjate pakutavad lisavõimalused: jalgratta- ja autorent, kohvik ning avalik telkimisala.

„Sadama suurimaks tugevuseks on hea taristu ning asukoht Vormsi saarel – paigas, mis ühendab endas põneva ajaloo, rannarootsi kultuuri, mitmekesise looduse ja külalislahke kogukonna,“ räägib Saar. Tema sõnul on see sobiv sihtkoht nii päevakülastajatele kui ka pikemaks peatumiseks.

Viimastel aastatel on sadamas tehtud olulisi uuendusi. Süvendustööde käigus paigaldati uus betoonist ujuvkai koos käigupoomidega, mille ääres on kohti 20 alusele. Samuti rekonstrueeriti senine ujuvkai ja lisati torupoomid. Pikemas plaanis on eesmärk rajada ka lainemurdja kogu sadamaala kaitsmiseks lääne- ja edelatuulte eest ning uuendada vana puidust ujuvkai.

Sadam ise suuri rahvaüritusi ei korralda, kuid selle külalised on sageli teel mõnele saarel toimuvale sündmusele – olgu selleks rannarootslaste pühad, suvised kontserdid või festivalid. Sadamaalal on piiratud ruum ja suurem osa sadamast paikneb merre ehitatud muulil.

Saare sõnul on üks peamisi väljakutseid sadama arendamisel olnud tööde ajastamine looduskaitseliste piirangute tingimustes. „Sageli ei kattu lubatud tööde ajavahemik sobivate ilmastikutingimustega, mis tähendab keerulistes oludes tehtavaid ja venivaid töid,“ märgib ta. Samuti on investeeringute rahastamine pidev väljakutse.

Samas toob Saar välja, et sadam on täna suuteline vastu võtma rohkem külalisi kui reaalselt saabub. „Kui siia sadama vahetusse lähedusse tekiks taristu, kus kohalikud ettevõtjad saaksid oma teenuseid pakkuda, oleks see kindlasti lisamotivatsioon Vormsit külastada.“

Küsimusele, kas Sviby on pigem turismiobjekt või kogukonna keskpunkt, vastab sadamakapten: „Sviby ei ole iseseisev sihtpunkt, vaid värav saarele. Siin peatub nii Haapsalust tulnud kaater kui ka pikema teekonna teinud purjekas. Kohalik kogukond on samuti esindatud, igal aastal on püsikasutajaid umbes 10–15 alust. Kuna liinilaevaühendus on hea, pole kaatri pidamine kohapeal ilmtingimata vajalik.“

Isiklik seos sadamaga on Saaril sügav. „Olen hingelt meremees. Sadam võimaldab töötada merele kõige lähemal, kodust kauaks lahkumata. See töö on mulle südamelähedane ja võimaldab ehk teha asju teadlikumalt kui neil, kel meretöö praktiline kogemus puudub,“ sõnab ta.

Üheks eredamaks mälestuseks peab Saar hetke, kui üle-eelmisel suvel jõudis Svibysse Hiiu Purjelaeva Seltsi 24. paadimatk. „Värskelt laiendatud väikelaevasadamas oli korraga rohkelt purjekaid sees – see vaatepilt oli lihtsalt südantsoojendav.“

Sviby sadam (Vormsi)

Sadamakapten: Peeter Saar
 Aluseid aastas: u 300 väikelaeva, 2700+ liinireisi
 Kai- ja sildumiskohad: ujuvkai, torupoomid, u 20 kohta
 Teenused: vesi, elekter, WC, dušid, saun, pesumasin, wifi, slipp
 Lisavõimalused: 300 m kaugusel kohvik, jalgratta- ja autorent, telkimisala
 Arendusplaan: lainemurdja rajamine sadama kaitseks lääne- ja edelatuulte eest
 Eripära: tähtis ühenduslüli saare ja mandri vahel, rahulik ja looduslähedane sihtkoht

Grand Holm Marina – läinud aastal 20. sünnipäeva pidanud sadam tegi suure arenguhüppe

Grand Holm Marina on osa Haapsalu merelisest identiteedist – sadam, mis ühendab endas tänapäevase taristu, külalislahkuse ja sügava merearmastuse. 2004. aastal avatud sadam rajati eesmärgiga elavdada Haapsalu mereturismi ja pakkuda väikelaevadele Läänemere üht parimat randumiskohta. Initsiatiiv tuli ettevõtja Viktor Siilatsilt, kelle soov oli kujundada sadam, mis looks Eesti väikesadamate seas uue kvaliteeditaseme.

Haapsalu kui ajalooline kuurortlinn on loomu poolest merele avatud paik, mille potentsiaal turismisihtkohana ulatub kaugemale vaid maismaa külalistest. Grand Holm Marina on olnud võtmeelement selle potentsiaali rakendamisel, koht, kuhu saabuvad mereturistid nii Eestist kui ka kaugemalt, ja kust taas merele minnakse.

2024. aastal tähistas sadam oma 20. tegutsemisaastat. Juubeliaasta tõi kaasa mitmeid uusi arendusi: avati 1100 m² suurune paatide talvehoiuhall, mis võimaldab aluseid hoida soojas ruumis; paigaldati uued ujuvsillad; rajati matkaautode parkla ja avati populaarne rannabaar. „See on koht, kus saab nii vaikust kui ka melu – ja mõlemat väärikalt,“ sõnab sadamajuht Raimond Ojalill.

Sadamat kasutavad aktiivselt mitmed jahtklubid, näiteks Haapsalu Jahtklubi ja Tallinna Jahtklubi, viimase lipusadam on Grand Holm Marina. Sadam pakub kõiki vajalikke teenuseid: sildumiskohad, elekter, joogivesi, wifi, WC, dušid, slipp, paaditõstuk ja Haapsalu ainsana – kütusetankla. Lisaks sellele on sadamas võimalik rentida jalgrattaid ja autosid, kasutada SUP-laudu või piknikupaate. Eriline tõmbenumber on ujuvmajad, kus saab otse vee kohal ööbida ja nautida vaadet Haapsalu lahele.

Sadam toetab ka mitmeid kohalikke algatusi – Haapsalu Jahtklubi noorte purjetajate tegemisi ning Lääne-Eesti Vabatahtlikku Reservpäästerühma, kellele pakutakse tuge mereohutuse tagamisel. „See toob välja sadama tähtsuse mitte üksnes vaba aja keskuse, vaid ka kogukondliku ja julgeolekulise tugipunktina,“ rõhutab Ojalill.

2024. aasta hooajal külastas sadamat 503 alust 15 eri riigist – see arv peegeldab nii sadama head asukohta kui ka teenuste mitmekesisust. „Meie külaline võib olla Rootsi purjetaja, Tallinnast kaatriga tulnud perekond või Läänemaa elanik, kes veedab nädalavahetuse matkaautos sadamapromenaadi ääres,“ kirjeldab sadamajuht. „Enamik külastajaid tuleb siiski väljastpoolt Haapsalut – nii siseturistidena kui ka rahvusvahelistelt vetelt.“

Sadama suurimaks tugevuseks peetaksegi mitmekülgsust. „Me ei ole ainult jahtide randumiskoht, siin on tegevust ka maa poolt tulijatele – sadam on koht, kus saab tulla, olla ja kogeda.“

Samas ei puudu ka väljakutsed. Suvine kõrghooaeg kestab neli-viis kuud, mille jooksul tuleb teenida suurem osa aastasest tulust. „Planeerimine on keeruline: hoolduskulud, personal, investeeringud ֪–need kõik tuleb ajastada lühikesse perioodi,“ tõdeb sadamajuht. „Sadama pidamine tähendab pidevat tasakaalu hoidmist – see on korraga logistikakeskus, majutusasutus ja külalislahkuse visiitkaart.“

Grand Holm Marina tulevikuplaanid on seotud positsiooni tugevdamisega Läänemere atraktiivse sihtkohana. Töö käib selle nimel, et sadam oleks ühtaegu professionaalne ja hubane – paik, kuhu tullakse meelsasti tagasi. Ka 2025. aasta toob mitmeid sündmusi: jaanipäeva tähistamine 20. juunil elava muusika ja sportlike tegevustega, samuti Muhu Väina regati start Haapsalust. Sadama sündmuste kalender täieneb jooksvalt.

Küsimusele, kas Grand Holm Marina on pigem kogukonna keskus või turismimagnet, vastab Ojalill tasakaalukalt: „Tegelikult on ta mõlemat. Aga suvekuudel liigub kaalukauss tõepoolest turismi suunas – see on aeg, mil sadamas kihab elu ja see on külastajaid täis.“

Isiklik seos merega on sadamajuhil sügav. „Olen mere ääres sündinud ja kasvanud – merekärbes hammustas juba lapsepõlves ja ravi sellele ei ole leitud. Kuni lõpuks tõi elu mind ringiga taas mere äärde  – esmalt merepäästjaks, siis sadamat õppima ja lõpuks siia tööle,“ ütleb ta. „Kui varem olid suved puhkuse ja kulgemise aeg, siis nüüd on need kui üks pikk tööpäev, aga see on hea tööpäev.“

Küsimusele, kas mõni külaline või juhtum on eriti meelde jäänud, vastab Ojalill muiates: „Neid lugusid on palju ja eks nad jäävadki sellisteks vanaisa lugudeks – neid räägitakse hiljem, kui aega rohkem.“

Grand Holm Marina (Haapsalu)

Sadamajuht: Raimond Ojalill
 Aluseid aastas: 500–600 (15 eri riigist)
 Sildumiskohad: tänapäevased ujuvsillad
 Teenused: elekter, vesi, WC, dušid, wifi, slipp, paaditõstuk, kütusetankla, talvehoid
 Vaba aeg: jalgratta- ja autorent, SUP-laudade ja piknikupaatide rent, ujuvmajad, rannabaar, matkaautode parkla

Haridus: Haapsalu Jahtklubi Purjespordikool
 Sündmused: jaanipäev, Muhu Väina regatt, suvised kontserdid
 Eripära: Haapsalu suurim sadam, atraktiivne nii maismaa- kui ka mereturistidele

Alliklepa sadam – „Me ei ehita atraktsioone. Me loome ligipääsu. Meil on meri, kai ja kogukond – ja see on piisav.”

Alliklepa sadama kujunemislugu ei ole lihtne edulugu, mida võiks esitleda sirgjoonelise edenemisena, pigem näide, kuidas keerukate ja visalt lahendatavate probleemide ületamine võib viia püsiva tulemuseni. „Elu viib edasi just keeruliste ja kohati tülikate küsimuste lahendamine – kui eesmärk on selge, tuleb lihtsalt liikuda selle suunas,“ märgib sadama arendaja ja sadamakapten Märt Rask.

Eestil on üle 4000 kilomeetri rannajoont, ent vaatamata iseseisvuse taastamisele ei ole merega seotud arengud saavutanud ühiskonnas laiemat kandepinda. „Meremajandusest saadav panus SKT-sse on võrreldav põllumajandusega, kuid avalikus arutelus domineerib üks nende hulgast selgelt rohkem,“ tõdeb Rask. Tema sõnul on merendus jäänud pigem kaugelt vaadatavaks teemaks – justkui millegi erilise ja elitaarsena –, samal ajal kui põllumajandust seostatakse meie rahvusliku identiteediga vahetumalt.

Rask usub, et pööre on võimalik vaid koosmõjus mõttelise muutusega. „Kui üldine arusaam meie geograafilisest asendist ja arenguvõimalustest ei muutu, jäävad visioonid mereriigist ja väikesadamate võrgustikust pigem soovunelmaks.“ Ta tunnustab küll Tallinna, Pärnu, Haapsalu ja suuremate saarte sadamaid, mis suudavad edukalt toimida, kuid rõhutab, et nende kõrval on suur hulk piirkondi, mis vajaksid samuti arengut ja tuge.

Rääkides väikesadamate võrgustikust, tõdeb Rask, et esmalt tuleks selgelt sõnastada, mida selle all mõeldakse. „Üksnes vahekauguse piirang – näiteks 30 meremiili – ei loo veel toimivat süsteemi. Oluline on, millist rolli mängib võrgustik laiemalt meie merekultuuris, hariduses ja majanduses.“

Eesti merekultuuris on toimunud katkestus. Nõukogude perioodil katkenud teadmiste ja kogemuste põlvkondlik üleandmine on jätnud tühimiku, mida siiani pole suudetud täielikult täita. Rask viitab sellele, et lisaks ajaloolistele põhjustele on viimased aastakümned toonud kaasa ka uusi väljakutseid: „Mitmed looduskaitselised piirangud, planeeringulised takistused ja üldine suhtumine on loonud olukorra, kus sageli tundub, nagu peaks Eesti merelt paistma kui metsik ja asustamata ala.“

Ühe märgilise näitena toob ta meenutuse aastast 1996, kui kohtus tuntud looduskaitsja Veljo Rannikuga. Too küsis: „Kas te tahate, et Eestimaa näeks merelt välja nagu Soome või Rootsi rannik?“ Rask vastas tookord, et just nii ta tahakski. „Tookord jäi see vastus võib-olla idealistlikuks, aga tänaseks on see mõte reaalsem kui kunagi varem.“

Väikesadamad on eelkõige seotud inimeste puhkeajaga, mis Raski sõnul on tihedalt seotud ka ühiskonna heaoluga. „Tuntud filosoofiline käsitlus ütleb, et ühiskonna rikkust mõõdetakse tema liikmete vaba aja hulga kaudu – kui tahame rääkida mereturismi arengust, tuleb ka sellele mõelda.“ Samas tuletab ta meelde, et meremajanduse panus sünnib siiski läbi töö – ja ka selleks tuleb inimesi mere juurde tagasi tuua.

„Mereharidus algab meresõprusest,“ rõhutab ta. Olgu see noorte juhatamine meremehe tee algusesse või võimalus pakkuda vaheldust nutiseadmetes veedetud ajale – esmalt peab inimene merega sõbraks saama. Rask toob esile, et olulist rolli võiksid siin mängida just merekoolid väikesadamates. „On veider kuulda seisukohti, et merekool ei tohiks paikneda sadama maa-alal, sest see pole sadamateenus – aga kui paadikuur ei ole sadamaehitis, siis mis üldse on?“

Rask ei eita looduskaitse vajalikkust, kuid usub, et senistes aruteludes on inimene sageli tagaplaanile jäänud. „Ka kohalikud elanikud, nende õigused ja traditsiooniline eluviis peaksid olema osa kestliku arengu mõistest.“ Ta toob välja, et kui loodust ei kasutata säästlikult, ei loo see ka väärtust – ei kohalikele ega turistidele.

Riigikaitse ja rohepöörde koosmõju osas esitab Rask küsimuse, mida on arutlenud mitmetel kohtumistel: „Kas on üldse võimalik sõdida roheliselt?“ Küsimus on saanud väga erinevaid vastuseid, alates vältimisest kuni lakoonilise tõdemuseni, et ei saagi. Tema hinnangul peaks ausalt tunnistama, millised valdkonnad sobituvad riigikaitse tervikpilti ja millised võivad oodata paremaid aegu. Kui väikesadamate arendamine hetkel sellesse ei mahu, tuleb seda mõistlikult arvestada.

Alliklepa sadam alustab oma viiendat hooaega. Idee sadama loomiseks tekkis juba 1990-ndatel, kuid esimese detailplaneeringuni jõuti 2005. aastal, ehitus algas 2018 ja sadam avati 2020. „Pikk ettevalmistusperiood oli tingitud nii objektiivsetest kui ka subjektiivsetest asjaoludest, ent merenduses on viie aasta lõikes tegu alles algusega,“ märgib Rask.

Sadam asub Loode-Eestis piirkonnas, mis oli aastakümneid piiratud juurdepääsuga. Asetuse valikul mängis oma rolli ka toonane piirivalve peadirektor Tarmo Kõuts, kelle eestvedamisel nähti riigipiiri valvet eelkõige merelt, mitte rannalt. „Nõukogude ajal oli see piirkond range piiritsoon, kuid nüüd on inimesed seda taas avastamas.“

Alliklepa sadam sai EAS-i toetust väikesadamate arendamiseks, mis andis suuna ka sadama teenustele. Tänaseks on sadam täielikult varustatud ning kogu info on kättesaadav aadressil www.alliklepasadam.ee. Ka sel hooajal toimub sadamas noorte Meresõbra laager.

„Kui see kirjutis paneb kedagi mõtlema või arutlema, on see oma eesmärgi täitnud,“ võtab Märt Rask teema kokku.

Alliklepa sadam (Loode-Eesti)

Sadamakapten: Märt Rask
 Avatud: 2020 (planeering 2005, ehitus 2018)
 Teenused: slipp, vesi, elekter, WC, dušid, wifi, poomid, jäätmekäitlus
 Veeb: www.alliklepasadam.ee
Haridus: Meresõbra laagrid noortele
 Tugevus: kogukonnale avatud, looduslähedane, sadam kui ligipääs merele
 Väljakutsed: keskkonnatingimused, planeeringutõkked, bürokraatia
Eripära: sadam kui seisukoht – lihtne taristu, suur mõju kogukonnale ja merekultuurile

Sadamad kui mereriigi selgroog

Väikesadamate areng sõltub kohalikest inimestest, sobivast planeerimisraamistikust ja järjepidevast toetuspoliitikast. Kui Eesti soovib merelt vaadatuna olla elav, avatud ja ligipääsetav riik, peab iga kai ääres olema ruumi nii paadile kui ka inimesele.

Fotod: sadamate kogust