Parvlaev Estonia sünniloost

Fotod: Anna Johanssoni erakogust

Laevade nagu ka inimeste eludel on algus ja lõpp. 1993. aastal Tallinna–Stockholmi liinil sõitma hakanud parvlaev Estonia lugu sai alguse 1980. aastal, kui toona Läänemere suuruselt teine parvlaev väljus Meyer Werfti laevatehasest Papenburgis ja asus Stockholm–Mariehamn–Turu liinile Viking Sally nime all. Kuidas asetub selle laeva sünnilugu aga Läänemere parvlaevaliikluse laiemasse konteksti?

Soome ja Rootsi vahelistel laevaliinidel oli üleminek ro–ro laevadele võrdlemisi hiline. Esimesed autotekiga laevad tulid kasutusele 1950.–1960. aastate vahetusel. Ehkki kahe riigi vahelisse parvlaevaliiklusesse panustasid lühiajaliselt mitmed Läänemerel tegutsenud laevandusettevõtted (teise seas Stena Lines ja Birka Lines), vedasid nende liinide arengut peamiselt kaks omavahelist konkurenti: Silja Line ja Viking Line. Silja Line asutati aastal 1957 ja see ühendas alates 1918. aastast omavahel koostööd teinud ettevõtteid Finska Ångfartygetsaktiebolaget, AB Svea ja AB Bore. 1965. aastal asutatud Viking Line ühendas laevandusettevõtteid AB Sally, AB Slite ning SF Line.

Nende kahe ettevõtte omavaheline konkurents innustas mõlemat ettevõtet oma laevastikke järjepidevalt uuendama, millele aitas omakorda kaasa 1960. aastate algusest hoo sisse saanud kiire parvlaevaliikluse ja reisijate arvu kasv. Kui 1960. aastal veeti Soome ja Rootsi vahelistel laevaliinidel 500 000 reisijat ja 30 000 sõiduautot, siis 1975. aastal juba 2,8 miljonit reisijat ja 300 000 sõiduautot. 1990. aastate alguseks olid vastavad numbrid tõusnud 6 miljoni ja 400 000 autoni. Reisijate arvu kiire kasv ja laevaliinide populaarsus ärgitasid ettevõtteid uusi ja suuremaid laevu ostma ja ehitama. 1970. aastate alguses arenes tavapärasest parvlaevade kontseptsioonist välja parvlaev, mis pakkus lühikest kruiisi. Uutele laevadele rajati baarid, poed, restoranid ja konverentsiruumid. Kokku ehitati aastatel 1960–1990 Rootsi ja Soome vahelistele laevaliinidele ligi 50 parvlaeva.

Ehkki 1970. aastate keskpaigas aset leidnud naftakriis tõmbas korraks uute laevade ehitamise hoogu tagasi, taastuti sellest kiirelt ja kümnendi lõpus asuti juba uusi ja veel suuremaid parvlaevu ehitama. 1977. aastal valmis Soome esimene superparvlaev Finnjet. Viking Line kontserni kuulunud ettevõtted mõistsid, et konkurentsis püsimiseks, tuleb samuti kiirelt asuda uue põlvkonna parvlaevu ehitama. Esimesena valmis 1979. aastal Viking Line kontserni kuuluva ettevõtte SF Line parvlaev, mis sai nimeks Diana II (hilisem Mare Balticum, Meloodia). 1978. aasta lõpul oli Helsingi–Stockholmi liinile kahe uue laeva (Viking Saga ja Viking Song) tellimuse teinud ka AB Sally. Aasta hiljem avanes võimalus tellida veel kolmaski laev Viking Sally, mis oli ettenähtud Turu–Mariehamn–Stockholm liinile. Kõigi kolme uue laeva sise- ja väliskujunduses oli võetud eeskuju Soome selle hetke suurimast parvlaevast Finnjet.

Turu–Mariehamn–Stockholm liinile ehitatava parvlaeva ehitusleping AB Sally ja Jos. L. Meyeri laevatehase vahel sõlmiti 11. septembril 1979. Laev ehitati tavapäratult lühikese ajaga, kiilupanek toimus 18. oktoobril 1979 ja laev anti omanikele üle 29. juunil 1980. Laeva üleandmise ajaks ei olnud aga kõik kajutid veel valmis ja sisustatud, mistõttu Viking Sally läks esialgu liinile vähendatud reisijate arvuga. Laev tohtis peale võtta 1100 reisijat, mida siis hiljem kajutite välja ehitamise järel suurendati 2000 reisijale.

DSCF9270 Parvlaev Estonia mudel näitusel. Foto Aron Urb.

Faili nimi 16: Parvlaeva Viking Sally ristiema Anna Johansson ja laevatehase omanik Joseph Meyer laeva ristimistseremoonial Papenburgis, 26. aprillil 1980. Foto Anna Johanssoni erakogust.