Paadid ja Barbied?

Kuulsa nuku mereline lugu

Kui mõelda Barbie nuku peale, siis esimese hooga kangastuvad kõigile tõenäoliselt roosa värv ja blondid juuksed. Vähem teatakse aga, et Barbie maailm pole alati olnud nii roosa. Tegelikult oli see alguses üpris mustvalge (sõna otseses mõttes) ja päris palju mõjutusi on tulnud ka merekultuurist.

Kui alustada algusest, siis kõige esimene Barbie, mis 1959. aastal müügile tuli, kandis musta-valgetriibulist trikood. Asjaolu, et nukk üldse ujumiskostüümi riietati, on üpriski märgiline, sest tänapäeval nii tavaline trikoo oli tollel hetkel olnud kasutuses alles mõnikümmend aastat, asendades naistel 1910.–1920. aastatel kasutatud ujumiskleidid/-pesu. Palju tavapärasem oleks olnud esimene Barbie riietada lihtsalt igapäevasesse kleiti või pesusse. Teiseks on märgiline ka trikoo muster, mis on variatsioon bretooni särgist ehk tumesiniste triipude asemel kandis Barbie musti triipe. 19. sajandil kinnistunud Prantsuse madruste särgimuster ehk bretooni särk oli 1950. aastateks ammu saanud moeklassikaks, mis juba kahe maailmasõja vahel inspireeris kuulsaid moeloojaid. Nõnda kombineeruvad esimese Barbie riietuses omavahel nii moodsus läbi julge rannariietuse kui teisest küljest klassikaline riietumisstiil ning kõrgmood läbi madrusetriipude.

Meretemaatika oli esindatud ka Barbie’ga samal ajal müügile tulnud esimeste riidekomplektides.  Ühe nimetuseks sai kuurordikostüüm, mis inspireeritud otseselt tollasest kuurordimoest (taas kord triibumuster särgil, valged püksid ning madrusekraega punane jakk), teine oli piknikukomplekt, mis kurioosumina sisaldas ka õnge koos kalaga (!) ehk päris esimene Barbie võis oma mängumaailmas kalale minna.

Kui 1961. aastal tuli müügile Barbie peigmeesnukk Ken, siis ka tema sai omale selga rannakostüümi ning lisaks mitmeid mereteemalisi riidekomplekte – jahikapteni, kruiisilaeva reisija ning isegi mereväelase oma. Järgnevatel aastatel lisandus Barbie’le endale veel mitmeid trikoovariante ning Barbie ja Ken said 1963. aastal snorgeldamiseks ka sukeldumiskomplekti.

Arvestades selleks ajaks juba rikkalikku ranna- ja mereteemalist riideparki, pole imestada, et 1964. aastal tuli müügile ka esimene Barbie paat. Tegu oli rohekassinise kiirkaatrimudeliga, kuhu mõlemad nukud kenasti sisse istuma mahtusid. Samal aastal anti välja ka riidekomplekt Barbie ja tema väikeõest nuku Skipperi jaoks, mille nimeks oli otseselt Laev Ahoi (Ship Ahoy) ja millega tuli kaasa ka nukumõõdus miniatuurne purjekas. Järgnevatel aastatel lisandus veel ridamisi erinevaid mereteemalisi komplekte kõigile Barbie frantsiisi nukkudele.

1970. aastal otsustas nuku tootjafirma Mattel tulla välja eraldi rannateemalise Barbie-seeriaga, peale mida hakati regulaarselt välja andma nn ranna-Barbie’sid, mis edaspidi peegeldasid rannamoe muutumist erinevatel kümnenditel. Esimene ranna-Barbie polnud sealjuures jätkuvalt roosa, vaid kandis hoopis helesinist trikood. 1972. aastal tuli müügile ka järgmine kiirpaat, seekord valget värvi. 1973. aastal toodi välja aga lausa suur komplekt, mis sisaldas endas autot, millel järelkäru paadi vedamiseks, paat ise ja selle peal isegi väike mängumootor (mittetöötav). Ja sinna juurde loomulikult taas kord õng ning kalake. 1974. aastal müüdi lastele aga juba 1,2 meetri pikkust Barbie kruiisilaeva, mida sai hoiustamiseks kohvrina kokku pakkida.

Edasistel aastakümnetel on toodetud lugematu hulk erinevaid Barbie paate – kummipaate, kiirpaate, kanuusid, katamaraane, jetisid ning koguni mängult klaaspõhjaga merevaatluspaate. Lisaks veel muidugi hulk erinevaid purje- ja surfilaudu. 1992. aastal tehti koguni selline Barbie mängu-kruiisilaev, mis oli ühtlasi kaks ühes blender smuutide tegemiseks.

Mereteemalisi Barbie-seeriaid tuli lisaks rannaseeriale aga välja veel teisigi, näiteks 1984. aastal Sea Lovin Barbie-seeria ja 1990. aastatel terve suur kultusseriaali „Rannavalve“ (Baywatch) seeria, kus oli paatide, autode ja muu varustuse kõrval isegi väike päästejaam. Ära tasub märkida samuti tollest kümnendist pärit sukelduja-Barbie koos delfiiniga, mille eeskujuks teine tollane telekahitt ehk „Päästke Willi“ film. 1990. aastatel hakati tegema ka ülimalt menukaid merineitsi-Barbiesid – üpris kurioosne arendus, arvestades, et ajalooliselt olid merineitsite ning näkkide prototüübid päriselus hülged.

Meretemaatika on olnud populaarne ka kollektsioneerimiseks mõeldud Barbie’de hulgas, näiteks tuli 2013. aastal välja terve nn kruiisilaeva-seeria kalleid kogumiseks mõeldud Barbie’sid, mille reklaamfotod kujutasid neid laeval kulgemas ning mille hulgas oli ka imekaunis klassikalisesse meremehestiilis kostüümi riietatud Barbie.

Keda Barbie’de see mitte nii tuntud maailm nüüd huvitama hakkas, võib selle aasta muuseumiöö raames 17. mail minna vaatama Barbie näitust, mis avatud kell 18.00–23.00 aadressil Katusepapi 35 ehk La Vida Loca tangosalongis Tallinnas. Rohkem infot saate Facebookis Maivi mänguasjakogu lehel või muuseumiöö kodulehel ürituste nimekirja alt. Jälgida võib ka Youtube’i kanalit nimega Maivimuseum.