Tallinna Vanasadamas avati nimelised pingid Eesti legendaarsetele kaptenitele

Tallinna Vanasadam avas 7. juulil piduliku tseremooniaga nimelised pingid viiele Eesti legendaarsele kaugsõidukaptenile. Pingid paigutati Admiraliteedi basseini ümbrusse, millest kujunes austuspaik silmapaistvatele Eesti meremeestele.

Eesti Kaptenite Klubi liige Tarmo Kõuts selgitas, et tegemist oli vaikse, ent tähendusliku austusavaldusega meestele, kes sidusid oma elu ja kutseoskused merega ning panustasid Eesti mereriigi väärikuse ehitamisse nii kodus kui ka rahvusvaheliselt. Iga nimi sümboliseeris kogemust, juhtimist ja pühendumust, millele toetus Eesti merenduskultuur.

Nimelised pingid said järgmised kaugsõidukaptenid:

Kapten Uno Laur (1928–2018)

Kaugsõidukapten, merekultuuri ja mereterminoloogia arendaja

•            Töötas Eesti Merelaevanduses 1959–1992 vanemtüürimehe, kapteni ja juhenduskaptenina.

•            Oli Estonia laevahuku uurimiskomisjoni esimees (1994–1997).

•            Pühendus Eesti merekeele arendamisele, oli Merekeele nõukoja asutaja ja esimees.

•            Panustas“ Mereleksikoni“ ja „Inglise-eesti meresõnaraamatu“ koostamisse.

•            Tunnustatud merenduse mõtestaja ja merelise identiteedi hoidja.

________________________________________

Kapten Arno Kask (1927–2002)

Kaugsõidukapten, Eesti Merelaevanduse juht (1978–1987), Pärnu Merekooli õpetaja

•            Töötas alates 1950. aastast tüürimehe ja kaptenina Põhja mereteedel, Murmanski Riiklikus Merelaevanduses ning hiljem Eesti Merelaevanduses.

•            1978–1987 Eesti Merelaevanduse ülem, juhtis ettevõtet ajal, mil see oli üks suurimaid merendusettevõtteid NSV Liidus.

•            Muuga sadama idee algataja,

•            Eesti NSV Ülemnõukogu liige (X ja XI koosseis), teeneline transporditöötaja (1974).

•            „Mereleksikoni“ kaasautor ja toimetuskolleegiumi liige.

________________________________________

Kapten Roland Leit (1928–2017)

Kaugsõidukapten, Eesti Mereväe esimene ülem pärast iseseisvuse taastamist

•            Murmanski Merelaevanduse ja Eesti Merelaevanduse laevadel meremees, kapten ja juhenduskapten (1949–1994).

•            Eesti Mereväe esimene ülem (1994–1998), kes andis olulise panuse mereväe taasloomisel.

•            Kaasautor „Mereleksikonis“ ja „Inglise-eesti meresõnaraamatus“, Merekeele nõukoja asutaja.

•            Juhendas ja toetas mitme põlvkonna meremeeste koolitamist.

________________________________________

Kapten Ülo Kollo (1937–2019)

Kaugsõidukapten, m/l Georg Ots kapten (1980–1992), Tallinki peakapten ja tehnikadirektor

•            Töötas Eesti Merelaevanduses aastatel 1960–1992. Töötas vanemtüürimehena laeval Vanemuine, mil taasavati Tallinn-Helsingi laevaliin.

•            Hilisem pikaajaline kapten legendaarse reisilaeva Georg Ots pardal, juhtides ka meeldejäävat reisi Reykjavikki 1986. aastal.

•            Inreko ja Tallinki juhtivfiguurina aitas kaasa tänapäevase Eesti reisilaevanduse ülesehitamisele.

•            Oli Tallinki peakapten ja tehnikadirektor kuni 2016. aastani.

•            Teeneline transporditöötaja, Ülemnõukogu saadik.

________________________________________

Kapten Eduard Hunt (1934–2008)

Kaugsõidukapten, Vanasadama sadamakapten (1992–2007)

•            Töötas üle 30 aasta sadamakaptenina

•            Oli sadamakapten nii nõukogudeaegses merekaubasadamas (1976–1992) kui taasiseseisvunud Eestis Vanasadamas (1992–2007).

•            Tallinna Olümpiaregati ajal (1980) vastutas laevaliikluse korraldamise eest.

•            Kaasautor „Mereleksikonis“ ja „Inglise-eesti meresõnaraamatus“.

•            Tema juhtimisel kujunes Vanasadamast tänapäevane ja rahvusvaheline reisisadam.

________________________________________________________________________________

Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm rõhutas, et sadama-ala tähistas rohkemat kui infrastruktuuri – see oli koht, kus kohtusid inimeste lood, töö ja ajalugu. Nende kaptenite elutöös peitus Tallinna Sadama areng, Eesti laevanduse kasv ja meie rahvusvaheline mereside.

Samal päeval tähistati Tallinn–Helsingi laevaliini taasavamise 60. aastapäeva, kus õhtul toimus vabaõhumälumäng A-terminali kõrval. Mälumängu juhtis Tarmo Tiisler, küsimused koostasid Kristjan Jääts, Timo Tarve ja Enn Eesmaa. Õhtu jätkus Sten Erik Allikase muusikalise stand-up etteastega ning lõppes Soome mängufilmi „100 l koduõlut“ ühisvaatamisega pop-up vabaõhukinos.